Euroopa Parlamendis 14. septembril vastu võetud resolutsioonis öeldakse, et ühes liikmesriigis sõlmitud abielu või registreeritud partnerlust tuleks kõigis liikmesriikides ühtemoodi tunnustada ning samast soost abikaasasid ja elukaaslasi kohelda samamoodi kui vastassoost abikaasasid.Euroopa Parlament rõhutab resolutsioonis LGBTIQ inimeste õiguste kohta ELis (vastu võetud 387 poolt-, 161 vastu- ja 123 erapooletu häälega), et nad peaksid kõikjal liidus saama täielikult kasutada oma õigusi, sealhulgas õigust vabale liikumisele.Samuti kutsutakse resolutsioonis kõiki ELi riike tungivalt üles tunnustama lapse sünnitunnistuses nimetatud täiskasvanuid lapse seaduslike vanematena. Üldisemalt soovivad parlamendiliikmed, et vikerkaareperedel oleks samasugune õigus perekonna taasühinemisele kui vastassoost paaridel ja nende perekondadel.Saadikud väidavad, et peresid tuleks kogu ELis kohelda ühtemoodi.Eesti saadikutest andsid resolutsiooni toetuseks hääle Andrus Ansip, Marina Kaljurand, Sven Mikser, Urmas Paet ja Yana Toom. Vastu oli Jaak Madison ning erapooletuks jäi Riho Terras.Vikervaade avaldab alljärgnevalt resolutsiooni täispika teksti.Euroopa Parlamendi 14. septembri 2021. aasta resolutsioon LGBTIQ õiguste kohta ELis (2021/2679(RSP))Euroopa Parlament,– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 2 ja 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 8, 10, 18 ja 21,– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“), eriti selle artikleid 7, 9 ja 21, artikli 24 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 45,– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artiklit 8, mis käsitleb õigust era- ja perekonnaelu austamisele, ning artiklit 14 ja protokolli nr 12, mis käsitlevad diskrimineerimise keelamist,– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,– võttes arvesse 18. oktoobril 1961. aastal Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartat,– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 10. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni 2239 (2018) era- ja perekonnaelus võrdõiguslikkuse saavutamise kohta sõltumata seksuaalsest sättumusest(1),– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 22. aprilli 2015. aasta resolutsiooni 2048 (2015) transsooliste inimeste diskrimineerimise kohta Euroopas(2),– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ(3),– võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ‑inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),– võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(4),– võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamise kohta LGBTIQ vabaduse alaks(5),– võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI‑inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI‑vabade piirkondade kohta(6),– võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni LGBTI‑inimesi käsitlevate meetmete loetelu (2019–2024) tuleviku kohta(7),– võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet(8),– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 5. juuni 2018. aasta otsust kohtuasjas Relu Adrian Coman jt vs Inspectoratul General pentru Imigrări ja Ministerul Afacerilor Interne(9) ning 23. aprilli 2020. aasta otsust kohtuasjas NH vs Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI – Rete Lenford(10), ning kohtujurist Juliane Kokotti 15. aprillil 2021 esitatud ettepanekut kohtuasjas V.М.А.vs Stolichna obshtina, Pancharevo(11),– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid Maruko, Römeri ja Hay kohtuasjades(12) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Taddeucci ja McCalli kohtuasjas(13),– võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,A. arvestades, et LGBTIQ õigused on inimõigused;B. arvestades, et petitsioonikomisjon on saanud mitu petitsiooni, milles väljendatakse muret diskrimineerimise pärast, mida ELis kogevad LGBTIQ kogukonna liikmed üldiselt ning eelkõige samast soost inimeste paarid ja vikerkaarepered;C. arvestades, et nendes petitsioonides nõutakse ühelt poolt, et vikerkaareperedele tagataks kõigis liikmesriikides eri soost inimeste perekondade ja nende lastega võrdsed perekondlikud õigused, eelkõige õigus vabale liikumisele ELi piires ning nende peresuhete ja vanemluse vastastikune tunnustamine, ning teiselt poolt, et võetaks meetmeid Poola vastu mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja väljendusvabaduse põhimõtete rikkumise tõttu, sealhulgas seoses „piirkondlike perekonnaõiguste hartadega“ ja resolutsioonidega, millega vallad ja vojevoodkonnad on end „LGBTI‑ideoloogiast“ vabaks kuulutanud (nn LGBTI‑vabad tsoonid);D. arvestades, et petitsioonikomisjon korraldas 22. märtsil 2021. aastal seminari LGBTI+ õiguste kohta ELis, mille käigus tutvustati uuringut „Obstacles to the Free Movement of Rainbow Families in the EU“ (Takistused vikerkaareperede vabale liikumisele ELis), mille Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond oli parlamendikomisjoni nimel tellinud;E. arvestades, et nimetatud uuringus jõutakse järeldusele, et vikerkaareperede liikumisvabadus on 2021. aastal ELis endiselt suurel määral piiratud, mis kahjustab nende laste huve, ning et ELi institutsioonid võiksid võtta meetmeid nende takistuste kõrvaldamiseks, kasutades ELi pädevust ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise asjus; arvestades, et transsoolised vanemad, kelle isikut tõendavaid dokumente pärast piiriületamist ei tunnustata, võivad kaotada kõik seaduslikud sidemed oma lastega, mis kahjustab tõsiselt laste parimaid huve;F. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;G. arvestades, et Euroopa Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu;H. arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleks täiel määral austada; arvestades, et võrdõiguslikkus ja vähemuste kaitse kuuluvad ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtuste hulka, mille hoidmist EL arendab võrdõiguslikkuse liidu algatuste ja meetmete abil;I. arvestades, et 2020. aasta septembris rõhutas komisjoni president Ursula von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et „kui olete lapsevanem ühes riigis, olete seda igas riigis“, osutades vajadusele tunnustada ELis vastastikku peresuhteid;J. arvestades, et kõik liikmesriigid on rahvusvahelise õiguse ja ELi aluslepingute alusel võtnud endale ülesandeks ja kohustuseks põhiõigusi austada, tagada, kaitsta ning täita;K. arvestades, et kuigi ELis on tehtud edusamme abielu ja tsiviilpartnerluse alal, LGBTIQ kogukonna liikmetele antavate lapsendamisõiguste alal ning diskrimineerimise, vaenukõne ja vaenukuritegude eest seadusega kaitse pakkumises, on toimunud ka tagasilööke, nagu valitud poliitikute vaenulikud sõnavõtud, homovaenust ja transvaenust ajendatud vägivalla järsk kasv ning nn LGBTI‑vabade tsoonide väljakuulutamine;L. arvestades, et LGBTIQ kogukonna liikmed kannatavad Euroopas jätkuvalt diskrimineerimise ja vägivalla all; arvestades, et ILGA‑Europe igal aastal avaldatava võrdlusvahendi Rainbow Europe 2021. aasta kaardil ilmneb LGBTIQ kogukonna liikmete inimõiguste laialdane ja peaaegu täielik paigalseis, eelkõige mis puudutab perekonnaõigusaktide tunnustamist kogu Euroopas, ning asjaolu, et sel aastal ei ole toimunud ühtki õiguslikku ega poliitilist muudatust, mis mõjutaks LGBTIQ kogukonna liikmeid positiivselt;M. arvestades, et 2019. aasta uuringus leidis Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), et diskrimineerimine seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi,