Siseminister Lauri Läänemets allkirjastas protokolli, mille kohaselt on kooseluleping edaspidi piisav alus perekonnanime vahetamiseks.Aastaid pärast kooseluseaduse jõustumist on siseministeeriumi ametnikud olnud vastu, et kooselulepingu sõlminud paarid ei tohiks võtta ühist perekonnanime. Oma seisukoha on öelnud ka õiguskantsler ning Eesti Inimõiguste Keskus on eelmise aasta suvel viinud kohtusse kaasuse, et kooselulepingu sõlminud paar saaks kanda ühist perekonnanime ja omada ühist pereidentiteeti.Eile allkirjastas siseminister ka vastava protokolli: “Teine väike edusamm millest saame teatada on puudutab kooselulepingu sõlminud paare, kel on olnud raskusi perekonnanime muutmisega. Antud kohtuotsus andis kindlust, et kooseluseaduse rakendamist saab ja tuleb suunata ka halduspraktika muudatuse teel ning iga muudatus ei eelda tingimata seaduse muutmist. Seega vaatas Siseministeerium üle ka nimeseaduses ühise perekonnanime rakendamise praktika. Peale pikemat arutelu ja nõupidamisi saan allkirjastada protokolli, mille kohaselt ON kooseluleping edaspidi piisav alus perekonnanime vahetamiseks. Nagu ka ministeeriumis toimunud arutelude käigus leidsime, on halduspraktika muudatuseks on vaja selge väärtuspõhine hinnang ja poliitiline tahe. Täna allkirjastatud protokoll tähendabki poliitilisest tahtest tingitud muutust halduspraktikas. Inimkeeles: ministri poliitilise hoovaga saime luua võimaluse kooselu sõlminud inimestele oma perekonnanime muutmiseks. Siiski: antud protokolli kohaldamine praktikas sõltub poliitilisest tahtest, seega ei saa garanteerida, et mõni järgmistest siseministritest seda protokolli ei tühista,” kommenteeris siseminister Lauri Läänemets.allikas: Eesti LGBT Ühingfoto: Siseministeerium

Kooseluseaduse rakendussätete puudumise tõttu ei olnud võimalik kooselulepingute kandmine rahvastikuregitrisse. See tähendab, et ainult rahvastikuregistri kande järgi ei saanud riik ega riigiasutused käsitleda kooselulepingu sõlminud inimesi perekonnana.Riigikohus otsustas möödunud nädalal jätta siseministeeriumi kaebuse rahuldamata – kehtima jäi Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi eelmisel suvel tehtud otsus, millega kohustas Tallinna linna kandma kooselulepingu andmed rahvastikuregistrisse.Alates 18.01.2023 on Tallinna Ringkonnakohtu otsusega riik kohustatud kandma lepingud rahvastikuregistrisse. Kuna rahvastikuregistrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus, siis ei ole vaja enam kooselulepingu sõlminud paaridel oma õiguslikku staatust tõestada ega kooselulepinguid kaasas kanda.Siseminister Lauri Läänemets selgitab:” See kohtuotsus oli tervitatav, sest pärast aastatepikkust paigalseisu tegime sellega vähemalt kukesammugi võrdsema kohtlemise poole. Kohtuotsusel on kooseluseaduse, kui ka perekonnaseisutoimingute seaduse rakendamisele ja kõigi kooselulepingu sõlminu paaridele oluline mõju, mida pole võimalik tagasi pöörata ühelgi poliitilisel jõul. Lähtudes eeldusest, et Riigikohtu otsus tuleb soovitud suunas, alustas ministeerium juba ennetavalt vajalike tehniliste ja protseduuriliste ettevalmistustega ning juba järgmisel nädalal arutavad ministeeriumiesindajat teiste osapooltega, sealhulgas notaritega, kuidas kooselulepingud saaks võimalikult kiiresti registrisse kantud.”TÄIENDATUD 08.02.2023Siseministeerium kommenteeris vastuseks päringule, et hetkel käivad lahenduste läbirääkimised Notarite Kojaga, mismoodi juba sõlmitud kooselu lepingud rahvastikuregistrisse hakatakse kandma.Kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu kohaselt teeb vastavad kanded notar.Seega kooselulepingu sõlminud osapooled ei pea selleks ise midagi tegema.allikas: Eesti LGBT Ühing; Vikervaadefoto: Tallinna Ringkonnakohus