Pea kümme aastat kestnud ühiskondlik arutelu teemal, kas kõik perekonnad peaksid olema võrdselt kaitstud ja tunnustatud, võiks nüüd lõppeda otsusega, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost, kirjutab LGBT Ühingu huvikaitsejuht ja juhatuse liige Aili Kala.Eelmisel nädalal näitasid Eesti inimesed oma meelsust, andes enamuse hääli liberaalsetele erakondadele – see on vaieldamatult tugev mandaat avatud Eestile, kus saaks lõpuks LGBT+ inimeste õiguste ulatuslikule ja pikaajalisele paigalseisule uue käigu anda. Tööpõld on lai – lahendamata on võrdse kohtlemise kohaldusala laiendamine, vaenu õhutamise keelamine, soo tunnustamise protsessi kaasajastamine, kooseluseaduse rakendusaktid ja loomulikult abieluvõrdsus. Meie lootused on õigustatult suured, sest mitmed teemad on koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade programmides või lausa nende kokkulepitud väärtusteks ning enne ja pärast valimisi avalikes sõnavõttudes sõnastatud lubadused.Pea kümme aastat oleme pidanud ootama, et pärast kooseluseaduse vastuvõtmist oleksid ametis olevad valitsused suutelised vastu võtma ka teisi LGBT+ inimeste võrdseid võimalusi tagavaid seaduseid, kuid alati on olnud osapooli, kes on seda takistanud ning iga kord on kompromissid sündinud vähemuste õiguste arvelt. Kas lõpuks saame rõõmustada, et koalitsiooni moodustavad erakonnad ei mängi enam LGBT+ inimeste eludega ning teevad paigalseisu aastad tasa?Pea kümme aastat kestnud ühiskondlik arutelu teemal, kas kõik perekonnad peaksid olema võrdselt kaitstud ja tunnustatud, võiks nüüd lõppeda otsusega, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost. Sellega saaksime lõpuks laualt maha ka sallimatust õhutavad jutupunktid, mida igal valimisperioodil jälle poliitilise omakasu saamiseks üles köetakse, tehes haiget ja liiga paljudele inimestele, keda need isiklikult või kaudselt puudutavad. Kui me seda praegu ei tee, siis millal veel?Pea kümme aastat rakendusaktideta kehtiv kooseluseadus on põhjustanud paljudele kooselulepingu sõlminutele põhjendamatuid kulusid ja vaeva, koormanud vastuste saamiseks asjatult kohtusüsteemi küsimustes, mis oleks pidanud olema parlamendi vastutada. Abieluvõrdsuse kõrval on oluline tunnustada täielikult ka kooselulepingust tulenevad õigused ja kohustused, seda enam, et kooseluseadus võimaldab oma kooselu registreerida kõigil täisealistel inimestel, sõltumata nende soost. Kui aga räägime kõikide perede võrdsete õiguste tunnustamisest, siis võimalus registreerida kooselu ei asenda mingil juhul abielu institutsiooni.Muutuse jaoks on kõik tehtud – aastaid kestnud ühiskondlik arutelu, avalikku arvamust toetavad uuringute tulemused, kohtupraktika ja mis peamine – LGBT+ inimeste pakiline vajadus, et ka nende perekonnad oleksid Eestis võrdselt teistega tunnustatud ja hoitud. Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide ühehäälne valmidus ja soov on toetada abieluvõrdsust. Hea Kaja, tehke see koos lihtsalt ära, sest millal veel, kui mitte praegu!
Eesti LGBT Ühing edastas ettepanekud koalitsiooniläbirääkimistele
Eesti LGBT Ühing edastas koalitsiooni läbirääkijatele ettepanekud LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamiseks.LGBT Ühing soovib rõhutada, et pea kümme aastat on LGBT+ inimeste õiguste areng seisnud paigal ning vähesed positiivsed muutused on toimunud vaid kohtulahendite arvelt. Ühingu ettepanekud põhinevad uuringutel, valdkonna ekspertide soovitustel ja LGBT+ inimeste edasilükkamatul vajadusel võrdsete võimaluste tunnustamiseks. Ühing teeb ettepaneku lisada koalitsiooniläbirääkimistele järgnevad teemad:1. Kooseluseadus, mis annab võimaluse oma kooselu registreerida samast (ja eri) soost kaaslastele, on juba aastaid kehtinud rakendusaktideta. Kuigi LGBT+ inimesed ja toetajad räägivad juba abieluvõrdsusest ning see lubadus on jõudnud ka osade erakondade programmidesse, on oluline, et ka kooseluseadus saaks juurde vajalikud rakendusaktid. Eelnevate õiguslünkade täitmine ei asenda siiski LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise, perekonna- ja eraelu puutumatuse ideaali. Abieluvõrdsuse kehtestamine on üks tõhusaim viis, kuidas riik saab kiiresti ja tõhusalt tagada LGBT+ inimeste perekonnaelu kaitse. Soovitame muuta perekonnaseadust viisil, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost. Lisaks võtta olemasolevate probleemide lahendamiseks vastu ka kooseluseaduse rakendussätted, mis tagavad seaduse rakendamise täies mahus.2. Soo tunnustamine ja soolist üleminekut toetavad tervishoiuteenused on seadusandluses raamistatud raskesti mõistetava, keeruliselt ligipääsetava ja diagnoosikeskse protsessina. Mõlemad põhinevad psühhiaatri ja arstliku ekspertiisikomisjoni kaalutlusest ja otsusest.Õigus juriidiliste sooandmete muutmisele peab põhinema inimese enesemääratlusel, mitte sõltuma arstide otsusest. Üleminekut toetavate tervishoiuteenuste osutamine peab põhinema inimese ja eriarsti koostööl (ehk informeeritud nõusolekul), mitte psühhiaatrilisel diagnoosil, hindamisel ja kontrollil.3. Kuigi karistusseadustik keelab vaenu õhutamise, ei leia see kasutust pea üldse. Kehtiva sõnastuse järgi on karistatav vaid avalik vaenu õhutamine, millega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Taolise ohu olemasolu tõendamine on pea võimatu ning aastate jooksul on sätet kasutatud vaid üksikutel kordadel. Vaenu ohjamiseks puudub õigusaktides ka vaenukuriteo mõiste ning samuti puudub raskendava asjaoluna vaenu motiiv. Karistusseadustikku peaks muutma viisil, et vaenukõne oleks kriminaliseeritud ning vaenumotiiv muutuks kuriteo raskendavaks asjaoluks.4. Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise seksuaalse sättumuse alusel vaid tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel. See tähendab, et ebavõrdne kohtlemine pole keelatud teistes riigi poolt reguleeritud valdkondades ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) puhul. Diskrimineerimine peaks olema keelatud ühiskonnaelu kõigil valdkondades kõikide aluste puhul. Soovitame muuta võrdse kohtlemise seadust selliselt, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades kõikide aluste puhul.Allikas: Eesti LGBT Ühing
