Riigikogu õiguskomisjon otsustas tänasel istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Samuti näeb eelnõu ette kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise.Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets märkis, et oluline eelnõu on korralikult ettevalmistatud. „Tänasel istungil oli eelnõu üle põhjalik arutelu, ükski küsimus ei jäänud küsimata ega ükski vastus andmata,“ lausus ta. „Huvirühmi saab komisjon ära kuulata pärast esimest lugemist, samuti saab eelnõusse muudatusi teha esimese ja teise lugemise vahel,“ märkis Odinets.„Kümne aastaga on toetus abieluvõrdsusele ühiskonnas oluliselt kasvanud,“ lausus Odinets, lisades, et abieluvõrdsus aitab suurendada samast soost paaride õiguste kaitset. „Eelnõu järgi jääb abielu kõrval alles võimalus sõlmida kooseluleping ning registreeritud elukaaslased saavad abielule üle minna lihtsustatud korras,“ sõnas komisjoni esimees.Eelnõu esimese lugemise lõpetamise vastu hääletanud komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart rõhutas, et eelnõuga on kavandatud olulised sisulised muudatused, mistõttu on oluline huvirühmi kaasata ja nende seisukohad ära kuulata. „Abieluvõrdsust käsitlev seaduseelnõu anti Riigikogule üle esmaspäeva õhtul ja juba täna lõunal oli see õiguskomisjoni päevakorras. Seega said komisjoniliikmed vähem kui 24 tundi aega, et sellega tutvuda. Huvirühmad on väljendanud oma pahameelt, sest eelnõu esitaja poolt anti neile aega vaid kolm tööpäeva, et seletuskiri läbi töötada ja arvamus kujundada. Seetõttu on oluline, et komisjon kaasaks kõik huvirühmad ja võimalusel ka põhiseaduskomisjoni,“ lausus ta.Istungi alguses tegid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni saadikud ettepaneku eelnõu komisjoni tänase istungi päevakorrast välja jätta. Saadikute sõnul polnud piisavalt aega eelnõu ja seletuskirjaga tutvuda ja koos fraktsiooniga seisukoht kujundada, kuivõrd materjalid saadeti eile õhtul. Komisjoni esimees kinnitas, et vastuolu Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega siin pole. Samuti osutas mitu saadikut, et nende hinnangul oli tutvumiseks jäänud aeg piisav ning lisaks saab algataja istungil eelnõu tutvustada ja komisjoni liikmed talle küsimusi esitada. Eelnõu päevakorrast väljajätmise ettepanek komisjoni toetust ei leidnud. EKRE saadikud otsustasid protesti märgiks istungilt lahkuda.Eelnõuga täpsustatakse põlvnemise regulatsiooni perekonnaseaduses seoses samast soost paaride lapsendamisõigusega. Samast soost abikaasad saavad abieluvõrdsuse kaudu õiguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab lapse lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul. Eelnõus tuuakse välja põhimõte, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat. Säilitatakse põhimõte, et lapsega seotud õigused ja kohustused on eelkõige lapse bioloogilistel vanematel. Ema naissoost abikaasal tekib lapsega põlvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku.Eelnõuga võetakse vastu ka muudatused, et 2014. aastal vastu võetud kooseluseadusest tulenevad õigused ja kohustused saaksid praktikas täies mahus realiseeruda. Kooselulepingust vahetult tulenevad õigused ja kohustused jäävad eelnõu järgi võrreldes kehtiva õigusega samaks, sh on registreeritud elukaaslasel võimalik lapsendada vaid enda registreeritud elukaaslase laps.Istungil tutvustas komisjonile põhjalikult eelnõu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Samuti osalesid istungil Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets, sama talituse nõunikud Kristel Vaino ja Susann Liin, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna projektijuht Ingrid Ots-Vaik ning Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 22. mail. Muudatusettepanekute tähtajaks seadis komisjon 5. juuni. Eelnõu on vastuvõtmise korral põhiosas kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024.