Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja Eesti LGBT Ühing mõistavad teravalt hukka pühapäeval toimunud vaenukuriteo ja kallaletungi Soome pastor Patrick Tiaineni suunal. Tegemist on vaenukuriteoga mitmese vähemusgruppi kuulumise alusel.Pühapäeval toimunud religioosselt motiveeritud vaenukuritegu oli õõvastav lõpp edukale ja rahulikule Baltic Pride solidaarsusnädalale. Tuhanded osalejad nii Eestist kui väliskülalised tundsid end turvaliselt, mille eest täname PPA-d, kes selle nädala jooksul tähelepanu ja pühendumisega ürituste turvalisuse eest hoolitses.Rünnak toimus festivali viimasel üritusel kristliku ühenduse kohtumisel ja ründajaks oli Venemaa kodanik. Laias plaanis näeme, et LGBT+ inimeste õiguste teemat võib tänapäeval pidada kultuuridevaheliseks võitluseks – Euroopa versus Venemaa. Kuid rünnakuid jõustavad ja ärgitavad vaenu ja viha külvavad avalikud sõnavõtud.“Baltic Pride nädal täis erinevaid sündmusi kulmineerus 7000 osavõtjaga marsil laupäeval, mil kogesime Eesti ühiskonna avatust ning austusest kõigi meie inimeste suhtes. See oli rõõmupäev, mis möödus naeru ning toetusavalduste saatel. Seda šokeerivam on sellele järgnenud vägivallategu Eesti geikristlaste palvusel. Tunnen südamest kaasa nii kannatanutele ja nende lähedastele, kui selle koletu teo tunnistajateks olnutele, kellele oleme valmis pakkuma igasugust psühholoogilist tuge. Ükskõik millisele vägivallale puudub õigustus ja soovin, et kõik vaenu õhutajad oskaksid selles teos näha ka vastutust, mis neil lasub,“ kommenteeris juhtunut sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.“Võime arvata, et LGBT+ inimeste elu Eestis on pigem hea ja turvaline. Jah, Eesti Inimõiguste Keskuse uuring kinnitab selgelt, et alates 2017. aastast on Eesti inimeste arvamus LGBT inimeste suhtes paranenud, kuid samas on avalikud negatiivsed arvamused täna vägivaldsemad, kui iial varem. Vägivaldsed avaldused toovad reaalsed vägivaldsed teod,” kommenteeris Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige ja koolitusjuht Kristel Rannaääre.Eesti LGBT Ühing jälgib hoolega käimasolevat kriminaalmenetluse käiku ja on vajadusel kontaktis politseiga. Samuti on ühing lähedases kontaktis Geikristlaste Kogu ja sündmusel viibinud kannatanutega. Ühing toetab omalt poolt igakülgselt kannatanuid ja aitab suhelda erinevate ametkondadega.Eile, Baltic Pride´i viimasel päeval MTÜ Geikristlaste Kogu korraldatud sündmusel pandi toime usulisest kuuluvusest ja seksuaalsest sättumusest motiveeritud vaenukuritegu, kus Vene kodakondsusega noormees ründas sündmusel esinenud Soome pastorit, pekstes kannatanut rusikatega ja vigastades noaga.Lisaks pastorile said rünnakus viga kaks inimest, kes kannatada saanud meest ründaja eest kaitsesid ja teda politsei saabumiseni kinni hoidsid. Politsei pidas 25-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ja alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.Foto: Mihkel Maripuu
Riigikogu LGBT toetusrühm taunib pühapäeval toimunud noarünnakut
Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühm avaldab sügavat kahetsust pühapäeval geikristlaste palvusel toimunud viharünnaku pärast, mille tulemusena on haiglasse viidud kolm palvusel osalenud inimest, nende hulgas ka Soome külalispastor.„Laupäevane Baltic Pride rongkäik möödus niivõrd rahulikult ja ilma vahejuhtumiteta, et tunduski, et meie ühiskonnas on toimunud tõeline pööre avatuse ja sallivuse suunas. Kahjuks tõestas pühapäevane julm rünnak, et viha ja vaen LGBT+ kogukonna suhtes ei ole Eestist kadunud ning jätkuvalt ohustab inimeste turvalisust ja seega ka avalikku korda,“ ütles toetusrühma esimees Eduard Odinets. „Eriti kurb, et palvusele kogunenud inimesi rünnati Jumala nimel, mis on vastuolus kõigi kristlike väärtuste ja põhimõtetega.“Toetusrühm loodab, et tegemist oli üksikfanaatiku rünnakuga, mis ei olnud innustatud kirikuringkondade negatiivsetest hoiakutest Riigikogu menetluses oleva abieluvõrdsuse eelnõu suhtes. „Eesti ühiskonnas ei tohi olla ruumi ei usulistele rünnakutele ega vaenuõhutamist väljendavatele seisukohtadele,“ ütles Odinets.Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühma kuuluvad Eduard Odinets, Jevgeni Ossinovski ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Hanah Lahe Reformierakonna ning Hendrik Terras ja Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsioonist.Foto: Eduard Odinets
Eesti Inimõiguste Keskus mõistab teravalt hukka eile Tallinnas toimunud vaenukuriteo
Vähem kui kaks nädalat tagasi, 30. mail, saatsime koos paljude teiste vabaühendustega justiitsminister Kalle Laanetile pöördumise, milles rõhutasime, et vaenukõne pole süütu nähtus – see võib viia reaalse vägivallani. Selgitasime vaenukõne uue regulatsiooni valguses, et vaenu lokkamine stigmatiseerib vähemate võimalustega gruppe, dehumaniseerib ja loob soodsa pinnase diskrimineerimisest reaalse vägivallani, sh vaenukuritegudeni. On kurvastav, isegi šokeeriv, et sõnadest saigi eile vägivald. Mõistame kogu keskusega igasuguse vägivalla hukka ja soovime kõigile kannatanutele kiiret paranemist.Samas on oluline, et vabaühenduste kõrval mõistaksid eile toimunu selgelt hukka ka need, kelle sõnad ja teod loevad Eestis enim ja kel on võimalusi tuua kaasa muutusi paremuse suunas – näiteks peaminister, president, aga ka kogudused ja konservatiivseid vaateid esindavad ühendused. On palju väärtusi, mis võivad meid lahutada, kuid vägivallatu ja üksteise õigustega arvestav avalik ruum on meie ühine tagatis rahumeelseks kooseksisteerimiseks ja inimõigusi austava Eesti kestmiseks.Lokkav vaenukõne on olnud Eestis probleemiks juba pikka aega. Seetõttu on eriti oluline, et riik läheks sisukalt edasi vaenukõne sätete kaasajastamisega.Eesti Inimõiguste Keskus monitoorib pidevalt eestikeelses sotsiaalmeedias esinevat vaenu, perioodil aprill-mai 2023 tuvastasime kokku 108 vaenukõne juhtumit, neist 40% puudutas seksuaalvähemusi.Loodame, et täna rohkem kui kunagi varem mõistab nii justiitsministeerium kui vabariigi valitsus teema olulisust, vähemuste kaitsmise ja kaasamise vajadust ning põhjusi, miks on ühiskonnale senisest enam vaja selgitada vaenukõne pikaaegseid mõjusid. Vähemuste kaitse on ei rohkem ega vähem kui demokraatia ja inimõiguste vundament.Foto: Kelly Grossthal
