Möödunud laupäeval, 16. septembril krooniti Tartus Genialistide Klubis tänavuse Baltic Drag King võistluse võitja. Peaauhinna sai kohalik sugusant Dykeonaut, kes on juba kolmas parima drag-kuninga tiitli pälvinud eestlane.„Mu võit tõestab, et suurepärane saab olla ka siis, kui kõik viimasele minutile jätta. Tervitustega tähelepanuhäirele!” hindas oma esitust Dykeonaut ise, kelle esimest etteastet sai näha eelmisel märtsil Tartu kogukonnapeol 6ede6õrgu6idu.„Mul on tohutu hea meel, et võistlus toimus mu kodulinnas, kus on sellel aastal tekkinud kuningatest sugusante nii palju ja nii võrratutes varjundites. Mul on au esindada uue põlvkonna talenti. See on alles algus,” lisas ta.Heterosõbralike kvääripidude sarja Vikerruumi ja Baltic Drag King kollektiivi koostöös toimunud konkursil astusid täissaalile üles kolmest Balti riigist 12 esinejat, kellest rekordarvuliselt kaheksa olid eestlased. Esikolmikusse jõudsid kaks naabrit Lätist — teisele kohale pürgis Macho Queen ning kolmanda koha sai Vincent Hemingay.Kolmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid Eeben Früülep (Eesti), Vencheska Baltique (Läti) ning Vujo Delulu (Poola), tõstis esile võistlejate mitmekesisust ja kõrget taset ning Balti riike kui drag-kuningate pärusmaad. „Baltic Drag King võistlus on eriline vaatemäng vaimukusest, julgusest ja särast,” leidis Poola drag-esineja Vujo Delulu.Väärtuseks peeti ka rahvusvahelist koostööd Balti kunstnike vahel. „Kultuurisildade loomine tugevdab nii meie kohalikku identiteeti kui kohta Euroopas,” märkis drag-kuningas Eeben Früülep.Balti parimat drag-kuningat valiti viiendat korda. Varasemalt on eestlastest esimese koha pälvinud drag-artist Eeben Früülep 2020. aastal ning Major Danger 2022. aastal.Baltic Drag King Collective, kuhu kuuluvad drag-esinejad Lätist, Eestist ning Leedust, kannab eesmärki mängida drag-kunsti abil sooliste eneseväljendustega ning anda publikule teadmisi LGBTQ+ kogukonna kogemustest ja mitmekesisusest. „Vikerruum x Baltic Drag King 2023” toimus Läti kunstniku Mētra Saberova kureeritud näituse „Dräägime ära“ kõrvalprogrammis. Näitus on avatud Tartus Kogo galeriis kuni 21. oktoobrini. Fotod: Edgars Tabaks/Baltic Drag King Collective
Tallinna Kunstihoones toimub esimese ALO väljaande lugemise ja köitmise töötuba
Neljapäeval, 21. septembril kell 19.00 toimub Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis esimese ALO väljaande lugemise ja köitmise töötuba.ALO „Fragmenteeritud kväärlugude“ loovtöötoad on toonud väga palju rõõmu, armastust ja hoolivust!Kirjutasime üheskoos luulet ja proosat, naersime koos ja jagasime teistega oma lugusid. Samuti tegime teraapilisi kollaaže, mille käigus leidsime ühise viisi, kuidas väljendada pildikeeles oma tundeid nii üksikisiku kui ka kollektiivina. Kujutlesime spekulatiivset kväärajalugu ning kasutasime eneseväljenduseks meid ümbritsevaid vahendeid.Töötubades valminud materjalid on nüüd esimese „ALO“ väljaande jaoks skaneeritud ja kujundatud ning ootavad viimast kohtumist, et need kokku köita. Väljaanne valmib rühmanäituse „Hellalt hoia mind“ raames ja kutsub inimesi üles ühiselt kogukonda looma. Viimases töötoas köidame raamatud kokku värviliste niitide abil.Töötuba juhendab kunstnik ja graafiline disainer Roven Jõekäär, kes hiljuti pälvis oma kogukonda kaasava projekti „Kväär Kalevipoeg“ eest Euroopa Disainiauhindadel pronksauhinna. Tema kunstipraktika keskendub seksuaal- ning soovähemuste lugude esindamisele Eesti etnoloogias ning ajaloos. Teemad nagu alltekst, kadunud ajalugu ning kogukond on kokku viidud spekulatiivse ning kollaboratiivse visuaalse jutuvestmisega.ALOLE:k v ä ä r i m e a j a l o o m i s e i e s i n d a m e i dTekstid poolikud, lõpetamata, peidusSirutus tühjusesse, ridade vahelt lugemine, radikaalne intiimsus, kogukonna nähtavus,Päevavalgusesse toomine, kväär paralleelne loomine, kollektiivne ettekujutus, tervenemine.„Ilusam on minuArmsa Alo pale,Kui ta roosihuuledLaskvad laulu kuulda.Ilusam on minuKalli Alo pale,Kui ta silmakesedPaistvad minu peale.“Tekstilõigu allikas:Kristjan Jaak Peterson[14. märts (2. märts vkj) 1801 – 4. august (23. juuli vkj) 1822]„Alo ning Jaak. Karjaste laul“: [Riia linnas 1818]Foto: Tallinna Kunstihoone