Milline on elu transsoolise lapsevanemana? Kuidas nägi välja kväär koomiksikunst 1960ndatel? Vastuseid jagavad Q-Space Festivali filmilinastused 30. novembrist kuni 3. detsembrini kinos Artis.Eesti esilinastuse teevad uuel kultuurifestivalil kaks dokumentaalfilmi. Režissöör Jeanie Finlay dokumentaal „Merihobu” (UK, 2019) jälgib transsoolist Freddyt, kelle unistuseks on saada isaks. Perekonna toel otsustab ta katkestada hormoonravi ning lapse ise sünnitada. Rasedus sunnib teda põhjalikult silmitsi seisma tavadega, mis on seni paika pannud arusaamad mehelikkusest, minapildist ja bioloogiast.LGBT-koomiksite ajaloo pöördepunkte 40 aasta jooksul, sealhulgas AIDSi-kriisi, dokumenteerib Vivian Kleimani film „Ei mingeid sirgeid jooni. Kväärkoomiksite tõus” (USA, 2021). Film sisaldab teiste hulgas töid tuntud karikaturistidelt nagu Alison Bechdel, Howard Cruse, Roberta Gregory, Eric Shanower ja Paige Braddock.Q-Space Tallinna festivali avab Prantsuse „Brokebacki mäeks” kutsutud romaani ekraniseering „Ära valeta”, mille Eesti esilinastusele 30. novembril kinos Artis tulevad kohale näitlejad Julien De Saint Jean („Paradiis”, 2023) ja Jérémy Gillet. Linastusele järgneb festivali avapidu Uues Laines.Esmakordselt toimuva kultuurifestivali filmikavas on kokku 7 linastust 3 mängufilmi, 2 dokumentaalfilmi ja ühe animakogumikuga. Kõik linastused toimuvad eesti, vene ja inglise keeles. Q-Space Festival toimub 30. novembrist kuni 3. detsembrini Tallinnas filmilinastustega kinos Artis. Kinopiletid on saadaval kino Artis koduleheküljelt ja kassast.Q-Space on kultuuriprojekt Eestis, mis keskendub LGBT-kogukondadele ja inimõigustele. 2023. aasta juunis pälvis Q-Space Eesti LGBT Ühingult Vikerkaarekangelase aunimetuse.
Tervise Arengu Instituut kutsub inimesi üles HIV-testima
20.–27. novembrini toimub järjekordne üle-euroopaline HIV-testimisnädal, mille eesmärk on rõhutada, et HIV-testimine on loomulik ja tavaline kõigile neile, kes on seksuaalselt aktiivsed ning ei tea oma seksuaalpartneri HIV-staatust. Sellega seoses alustab Tervise Arengu Instituut (TAI) kampaaniaga, mis kutsub inimesi üles HIV-testima.Vähemalt korra elus peaks kõik seksuaalselt aktiivsed täiskasvanud end HIV suhtes testima. TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse vanemspetsialist Iveta Tomera märkis: „HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis enamasti ei põhjusta mingeid kaebusi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võib Eestis halvemate prognooside kohaselt olla ligi 40% HIV-nakkuse juhtudest tuvastamata. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad.“ Ta lisas, et ainsaks võimaluseks teada, kas ollakse nakatunud või mitte, on testimine. Test tuleks kindlasti teha, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse nakatumise suhtes, näiteks peale kaitsmata vahekorda või kui inimesel on olnud mitmeid seksuaalpartnereid.Suur osa Eesti elanikke peab HIV-d endiselt sotsiaalselt haavatavate sihtrühmade, ennekõike narkootikume süstivate inimeste haiguseks. See ei ole siiski nii. Tomera sõnab, et HIV-ga võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV levib kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.HIV võimalikult varajane avastamine on väga oluline, sest see piirab infektsiooni edasi kandumist teistele inimestele ning saab alustada raviga. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ja õigeaegne haiguse avastamine ning ravi aitab säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV tõbi ehk AIDS.Kuigi COVID-19 pandeemia tõi kaasa HIV-testimise languse, siis on Eestis testimise üldine tase väga hea. Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Tomera: „Kui enne COVID-19 pandeemiat testiti Eestis HIV suhtes kokku umbes 215 000 korral aastas, siis 2020. ja 2021. aastad tõid kaasa testimise languse ligikaudu 190 000 testini aastas“. Ta lisas, et testimisaktiivsus on viimastel aastatel küll paranenud, kuid endiselt jääb pandeemiaeelsete aastatega võrreldes madalamaks. Terviseameti andmeil tehti 2022. aastal kokku 205 622 HIV-testi ning 2023. aasta üheksa kuu jooksul on testi tehtud 117 639 korral.Pandeemiaaegne testimisaktiivsuse langus kajastub ka diagnoositud HIV-juhtudes. Terviseameti andmeil avastati 2020. aastal 147 ja 2021. aastal 125 uut HIV-nakkuse juhtu. 2022. aastal diagnoositi 250 ning käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul 145 uut HIV- juhtu.HIV-testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes, pere- ja eriarstide juures üle Eesti. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ja noorte nõustamiskeskustes on testi tegemine tasuta, ka neile, kel ravikindlustust ei ole. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee.Lisaks on HIV-kiirtestivõimalus teha 21. ja 23. novembril kell 16.30–19.00 Lasnamäe Tervisemaja BENU Apteegis (Linnamäe teel 3). Testi tegemine on tasuta.Foto: Roman Kraft / Unsplash
