Teatrikuul on Teatri- ja Muusikamuusemis avatud hüpiknäitus “Identiteedikabaree DRAG SHOW vol4 “. Selle raames toimub laupäeval, 15. märtsil kell 14:00 teatriuurija Eva-Liisa Linderi loeng-tuur kväärteatrist muuseumi juubelinäitusel „Pöörased lood teatrist ja muusikast“. Eva-Liisa Linderi loengus „Pöörased teatrilood: sada aastat Eesti kväärteatrit“ avatakse kväärteatri mõiste erinevaid määratlusi ja võrreldakse teatrisuuna arengut lääne ja Eesti teatriloos. Eesti teatris on käsitletud soorollide performatiivsust juba sõdadevahelisel ajal ja mängitud varjatud homotegelasi nõukogude ajal. Kväärteatri tõus algas 1980ndate lõpust tsensuuri kadumise ja keelatud teemade ilmumisega. Tänaseks on kväärteater teinud läbi kiire arengu ja muutunud teemade ja žanride poolest mitmekülgseks teatrisuunaks, mis on esindatud mitme eksponaadiga teatri- ja muusikamuuseumi näitusel “Pöörased lood teatrist ja muusikast”, Eva-Liisa Linder on EMTA lavakunstikooli teadur ja lektor, kes kirjutab doktoritööd Tallinna Ülikoolis, on tegutsenud teatrikriitiku ja toimetajana. Teatri- ja Muusikamuusemi juubelinäitusel „Pöörased lood teatrist ja muusikast“ tuuakse külastajani lugusid Eesti teatri- ja muusikategelaste eludest, mis on rõõmsad, kurvad ja kohati lausa uskumatud. Märtsis täieneb näitus identiteedikabaree „DRAG SHOW vol4“ kostüümidega. Piletid, hinnaga 11/9 eurot, on saadaval SIIN! Foto: Ken Mürk/ERR

Neljapäeval, 6. märtsil kell 18 avaneb EKA galeriis Karl Joonas Alamaa isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib”. Näitus jääb avatuks kuni 29. märtsini 2025.Avatud T-L 12-18, P 12-16, sissepääs tasuta. Kunstnik ja disainer Karl Joonas Alamaa on huvitatud möödavaadatud hetkedest ja argistest mälestustest. Tema isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib” põhineb intervjuudel inimestega maailma eri paigust, kes on mitmesugustel põhjustel olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Arhiivimaterjalide uurimise ja isiklike lugude talletamise kaudu toob ta oma teostega esile pealtnäha väikeste tegude võime ühendada inimesi ning luua ühiskondlikke muutusi. „Uurimistöö ajend on lugu minu vanatädi Leili nooruspõlvest, kes küüditati kogu perega Siberisse, kus nad teineteisest lahutati,” selgitab Alamaa. „Metsatöödele saadetud Leili otsustas kraapida kord oma nime ja perekonnaandmed kasetohu sisse. Juhuse tahtel jõudis aga see palk töökotta, kus töötas Leili isa, kes juhtus tohu sisse kraabitud sõnumit nägema. Pärast pikka lahusolekut ja teadmatust andis see sõnum isale lootust, et üks tema tütardest võib olla elus.” See lugu oli uurimistöö alus, keskendudes lootusele ja sellele, kuidas leida kindlustunnet lootusetutel hetkedel. Kuidas võivad lootusest ajendatud väikesed ilmingud ja teod järk-järgult tekitada mõrasid hoolikalt kavandatud võimustruktuurides ning lõpuks anda tõuke suurematele sotsiaalsetele muutustele? Näituse pealkiri on tuletatud Vana-Rooma poeedi Juvenalise aforismist „Andke neile tsirkust ja leiba ning nad ei mässa kunagi.” See viitab leivale kui kultuurideülesele sümbolile, mis tähistab nii argist heaolu ja esmaseid vajadusi kui ka nende kasutamist opressiooni vahendina. Näitusel kohtuvad tekstiilist skulptuurid ning interaktiivsed ja mängulised teosed, mis uurivad mälu ja inimese ning ühiskonna vahelisi suhteid, tuues esile lootuse leidmise võimalikkuse maailmas, mis võib sageli tunduda lämmatav ja piirav. Karl Joonas Alamaa (2000) on õppinud moekunsti Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Praktikas keskendub ta teemadele nagu kaastunne, lootus, argised rituaalid ning möödavaadatud ja marginaliseeritud narratiivid. Näitus on kasvanud välja tema magistritööst, mille eest on ta pälvinud Mathilde Horlait-Dapsens Prize’i, JAT Prize’i ja Future Proef Award auhinnad. Foto autor: Karl Joonas Alamaa