17. mail tähistatakse rahvusvahelist homo-, bi-, trans- ja interfoobia vastast päeva (IDAHOT), millega tõstetakse esile vajadust kaitsta iga inimese õigust elada ilma hirmuta diskrimineerimise, vägivalla ja vaenu ees.Tänavuse IDAHOT päeva rahvusvaheline teema on “Kogukondade jõud” (“The power of communities”), mis toob esile koostöö ja ühiselt tegutsemise olulisuse. Eesmärk on tunnustada kõigi inimõiguste eest seisjate, LGBTIQ kogukondade ja kodanikuühiskonna rühmade panust, kes toetavad võrdsust, õigusi ja vabadust kõigile.“IDAHOT päev on meeldetuletus, et iga inimene väärib austust ja turvalisust, sõltumata oma seksuaalsest sättumusest või soolisest identiteedist. Ka LGBTIQ-inimesed peavad saama tunda end turvaliselt nii koolis, tööl kui avalikus ruumis. Paraku see alati nii ei ole,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar.Statistika näitab, et pea 65 protsenti Eesti inimestest ei julge avalikus ruumis endaga samast soost elukaaslase käest kinni hoida. Ligemale 70 protsenti koolides käivates LGBTIQ õpilastest on kogenud viimastel kooliaastatel vaimset vägivalda ning iga neljas Eesti inimene tunneks end ebamugavalt, kui nende kolleeg oleks LGBTIQ-inimene. LGBTIQ-inimesed, kes enda identiteeti tervishoiusüsteemis jagavad, kogevad kaks korda suurema tõenäosusega negatiivset kohtlemist ja diskrimineerimist.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on valmimas ka tegevuskava, mille eesmärk on suurendada riigiasutuste, kodanikuühiskonna ja erinevate valdkondade koostööd selleks, et tagada LGBTIQ- inimeste heaolu, võrdsed võimalused ja turvatunne. Tegevuskava keskendub neljale valdkonnale: turvalisus, haridus, tervis ja tööelu. Eraldi grupina on fookuses transinimeste heaolu erinevates eluvaldkondades.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsete võimaluste nõunik Taavi Talupuu sõnul on ka tegevuskava valminud tihedas koostöös Eesti LGBTIQ-kogukondadega. “Tegevuskava protsessi on panustanud erinevatel etappidel enam kui 170 kodanikku, teadlast, ametnikku, eksperti, poliitikut ning kolmanda sektori esindajat. LGBITQ-kodanikuühiskond on olnud võtmetähtsusega võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava loomisel.”30.–31. mail toimub Tallinnas Pride 2025, mille keskmes on LGBTIQ-kogukonna nähtavus, solidaarsus ja koosolemine. Tänavuse pride sõnum „Ükski süda ei jää maha“ tuletab meelde, et igaühel meist on õigus kuuluvusele ja turvatundele. Rohkem infot programmi kohta leiab aadressilt lgbt.ee/tallinnprideFoto: MKM
Vikerroos: kõik võiksid Eestis elada teadmises, et igaüks on Eesti jaoks ühtviisi väärtuslik
Täna, 17. mail, tähistatakse rahvusvahelist homo-, bi- ja transfoobia vastu seismise päeva (IDAHOBIT). Selle aasta IDAHOBIT teema on „Kogukondade jõud“ – austusavaldus LGBTIQ+ kogukondadele ja nende liitlastele, kelle visadus, ühtsus ja nähtavus on muutnud maailma õiglasemaks.Sotsiaaldemokraatliku Erakonna LGBTIQ-ühendus Vikerroos ühineb rahvusvahelise üleskutsega ja rõhutab, et kogukondade tugevus seisneb solidaarsuses ja järjekindluses. Kui inimväärikust seatakse kahtluse alla, on iga hääl ja iga tegu oluline.Vikerroosi esimehe Eduard Odinetsi sõnul on kõigil Eestis õigus loota, et riik tunnustab neid sellisena, nagu nad on, jagamata kedagi kastidesse ja kleepimata kellelegi silte. Et kõik võiksid siin elada teadmises, et igaüks on Eesti jaoks ühtviisi väärtuslik.IDAHOBIT ülemaailmne ühisavaldus, millega täna liitus ka Vikerroos, ütleb: „LGBTIQ+ kogukonna kohalolu ei ole läbiräägitav.“ See on ka Vikerroosi sõnum Eestile. Iga inimene peab saama elada, armastada ja tegutseda vabalt – olgu see külakogukonnas, linnaväljakul, meedias või seadusandluses.Vikerroos kutsub valitsust üles tooma viivitamata Riigikokku soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu. See seadus ühendab seni killustatud õigusaktid ning pakub selget ja kaasaegset kaitset kõigile inimestele – sõltumata nende soolisest identiteedist, seksuaalsest sättumusest, puudest või muust kaitstud tunnusest. Seadus aitaks vähendada ebavõrdsust, lõpetada õigusliku killustatuse ja tagada, et igaühel oleks võrdne võimalus elada väärikat elu.Samuti kutsub Vikerroos üles valitsust ja kõiki parlamendierakondi liikuma edasi vaenukõne kriminaliseerimise eelnõuga. Turvaline ühiskond eeldab, et kedagi ei tohi karistamatult üles kutsuda vihkama, vägivallatsema või diskrimineerima teise inimese olemuse tõttu.„Sõnavabadus on üks olulisemaid vabadusi, mis meil on. Aga ka see ei ole piiritu. Minu jaoks jookseb selle vabaduse piir seal, kus sõnaga hakatakse tegema haiget“, ütleb Odinets. „Ja kui rünnatakse sind avalikult, lihtsalt sellepärast, et sa oled gei, teisest rahvusest või usust, siis peab ühiskond andma selge sõnumi: see ei ole lubatud. Meil kõigil on õigus tunda end turvaliselt – ka sõnade maailmas.“Sõna, mis ei tee kellelegi haiget, ei vaja kaitset. Kaitset vajab inimene, keda sõnaga rünnatakse. Vikerroos rõhutab, et meie kõigi ülesanne on luua keskkond, kus LGBTIQ+ inimesed saavad elada väärikalt, kartmata vaenu, hirmu ega eelarvamusi – ei tänaval ega digikeskkonnas.Vikerroos on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühendus, mis seisab LGBTIQ+ inimeste õiguste, nähtavuse ja võrdse kohtlemise eest. Vikerroosi eesmärk on edendada kaasavat erakonnakultuuri ja õiglasemat ühiskonda, kus iga inimene saab elada vabana hirmust, vaenust ja eelarvamustest.Foto: sotsid.ee
Välisminister Margus Tsahkna: seksuaalvähemustel peavad olema samad õigused kui kõigil teistel
Täna, 17. mail tähistatakse rahvusvahelist homofoobia, transfoobia ja bifoobia vastast päeva. Välisminister Margus Tsahkna sõnul tuletab see päev meile meelde, et kuigi abieluvõrdsus on Eestis kehtinud juba kaks aastat, tuleb meil jätkuvalt teha tööd, et lõpetada diskrimineerimine ja tagakiusamine inimese soolise identiteedi või seksuaalse orientatsiooni tõttu.„Välisministeeriumi peahoonele ja meie välisesindustele heisatud vikerkaarelipp sümboliseerib selget põhimõtet: mitte keegi ei tohiks kogeda diskrimineerimist, tõrjumist, kiusamist või vägivalda oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu,“ rõhutas välisminister Tsahkna. „LGBTQI+ kogukonna õiguste, sealhulgas nende väljendus-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse, edendamine ja kaitsmine nii kodus kui ka rahvusvahelisel areenil on Eesti välispoliitika oluline osa,“ sõnas minister. „Õigus armastusele ja eneseväljendusele peab olema tagatud kõigile inimestele.“Eesti on 2016. aastal loodud LGBTQI+ isikute õiguste kaitsmisele keskenduva võrdsete õiguste koalitsiooni (Equal Rights Coalition) asutajaliige, kuhu kuulub 45 liikmesriiki ning mida juhivad praegu Hispaania ja Colombia. Välisministeerium kuulub alates 2024. aastast ka mitmekesisust austavate tööandjate võrgustikku.
