29. märtsil korraldab Tallinna Goethe Instituut saksa mängufilmi „Meie kolm“ linastuse kinos Artis, millele järgneb arutelu rände ja pagulaste teemal Euroopa kontekstis. Projekt viiakse ellu koostöös LGBTQ+ organisatsiooniga Q-Space. Saksa mängufilm „Meie kolm“ (originaalpealkiri „Futur Drei“, režissöör Faraz Shariat, 2020) on silmapaistev debüüt, mis ühendab endas täiskasvanuks saamise loo, romantika ja sotsiaalselt tundliku mõtiskluse tänapäeva Euroopa üle. Režissööri kogemusel põhinev film jutustab loo Parvisest – noorest Iraani päritolu sakslasest, kes elab provintsilinnas Hildesheimis. Pärast väikest õigusrikkumist suunatakse ta ühiskondlikule tööle pagulaskeskusesse, kus ta kohtub õe ja vennaga – Amoni ja Banafshega, kes on hiljuti Iraanist põgenenud. Nende kolme vahel kujuneb keerukas emotsionaalne side, mille keskmes on Parvise ja Amoni vahel kasvav lähedus. „Meie kolm“ esilinastus Berliini Rahvusvahelisel Filmifestivalil 2020. aastal, kus see pälvis maineka Teddy auhinna parima LGBTQ+ mängufilmi eest, kinnistades Faraz Shariati kui ühe silmapaistvaima uue häälena Euroopa kinos. Film on pälvinud kriitikutelt oma julge visuaalse esteetika, popkultuurilise tundlikkuse ja siira tooniga laialdast tunnustust kui võimas ja originaalne käsitlus postmigrantsest põlvkonnast ja uuest Euroopa identiteedist. Eestis linastus film esmakordselt Festhearti festivali raames. Filmile „Meie kolm“ järgneb arutelu kvääride pagulaste kogemustest, kes peavad ühel ajal toime tulema nii migratsioonist, uuest kultuurilisest keskkonnast kui ka oma seksuaalsest identiteedist tulenevate probleemidega, ning samuti integratsiooniprotsessi keerukusest ühiskonnas, kuhu sulandumist takistavad sageli nähtamatud barjäärid. Arutelus osalevad: Paul Joosep Vahtra, Eesti Transinimeste Ühingu kaasasutaja ja projektijuht; Mari-Liis Sepper, Soouuringute Keskus Dike juht; Jules Losytska, Q-Space’i vabatahtlik. Moderaator on Selma Şirin, dokumentaalfilmitegija ja kväär-feministlik aktivist. Filmi linastus on osa programmist „Nähtavad: kväärid lood kasvamisest ja vabadusest“. Kõiki filme näidatakse saksa keeles eesti-, vene- ja ingliskeelsete subtiitritega. Arutelud toimuvad inglise keeles. Soovi korral on võimalik sünkroontõlge eesti ja vene keelde. Aeg ja koht: „Meie kolm“ 29. märts, pühapäev, kell 17.00–20.00Kino Artis, Estonia pst 9, TallinnPilet: 5 €Osta pilet siit: https://www.kino.ee/event/7789/meie_kolm?theatreAreaID=1002&dt=29.03.2026
Riigikohus: pagulase samast soost elukaaslane tuleb lugeda tema pereliikmeks
Inimõiguste keskuse juristid jõudsid olulise kohtuvõiduni: Riigikohtu hinnangul on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse paragrahv, mille alusel ei loetud pagulase perekonnaliikmeks temaga aastaid koos elanud samast soost elukaaslast, vastuolus Eesti põhiseadusega ja seega kehtetu. Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud inimene soovis Eestisse tuua ka oma partneri, kellega ta üle kümne aasta koos oli elanud. Ta esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) perekonnaga taasühinemise taotluse, mille PPA jättis rahuldamata, viidates välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele. Selle seaduse § 7 lg 2 järgi ei loetud enne Eestisse saabumist pagulasega kooselus elanud elukaaslast tema perekonnaliikmeks, vaatamata sellele, et päritoluriigis oli nende abiellumine või kooselu registreerimine õiguslikult võimatu. Inimõiguste keskuse juristid Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik tõid Tallinna Ringkonnakohtus välja, et meie poole pöördunud inimesel ei olnud võimalik oma elukaaslasega abielluda ega kooselu registreerida, sest nende päritoluriigi seadusandlus represseerib LGBT-inimesi. “Kui lähtuda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud abielu või kooselu sõlmimise kriteeriumist, ei saaks sellised pered Eestis mitte kunagi perekonna taasühinemise võimalusi kasutada. Selline olukord diskrimineerib LGBT-perekondi, riivates Eesti põhiseadusega kaitstud õigusi,” selgitab Ponomarjova. Tallinna Ringkonnakohus nõustus inimõiguste keskuse juristide argumentidega ning saatis asja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks Riigikohtusse. Eile otsustas Riigikohus, et välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 7 lg 2 on põhiseadusega vastuolus ja kehtetu. See tähendab, et enne pagulase Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu, tuleb lugeda tema perekonnaliikmeks. “Riigikohtu otsus kinnitab veelkord, et Eestis võivad perekonna moodustada ka samast soost paarid ning PPA peaks oma otsustes lähtuma Eesti õigussüsteemist, mitte ebademokraatlike riikide omadest,” rõhutab inimõiguste keskuse juht Egert Rünne. “Inimõiguste keskuse juristid omavad Eestis ainulaadset ekspertiisi rahvusvahelise kaitse valdkonnas ja on aastate jooksul aidanud tagada sadade inimeste turvalisust. Lisaks väärivad nad eraldi tunnustust selle eest, et nende töö tulemusel on muutunud selgemaks meie õigusruum.” Loe Riigikohtu lahendit Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus Foto: Canva
