Eesti Inimõiguste Keskuse täna avaldatud avaliku arvamuse uuringu järgi toetab abieluvõrdsust jätkuvalt üle poole Eesti elanikest. AS Turu-uuringute poolt läbi viidud küsitlus näitab, et muukeelse elanikkonna hoiakud homoseksuaalsete ja transsooliste inimeste suhtes püsivad pigem negatiivsed. Toetus abieluvõrdsusele püsib kõrge Abieluvõrdsust ehk samast soost paaride õigust abielluda toetab 53% Eesti elanikkonnast – sama tulemus registreeriti ka 2023. aastal. Sealjuures on eestikeelse elanikkonna toetus tõusnud 60%-ni. Muukeelse elanikkonna toetus on jätkuvalt oluliselt madalam: 38%. Suhtumine homoseksuaalsusesse on veidi nõrgenenud Homoseksuaalsust aktsepteerib 51% elanikkonnast ja peab vastuvõetamatuks 38% elanikkonnast. Võrreldes varasema uuringuga on suhtumine homoseksuaalsusesse tervikuna kolme aasta jooksul viis protsendipunkti langenud, kuid positiivsed hoiakud on jätkuvalt ülekaalus. Ka siin ilmnevad selged erinevused eesti- ja muukeelse elanikkonna vahel: homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 58% eestikeelsest ja 34% muukeelsest elanikkonnast. LGBT-teemaline avalik ja poliitiline debatt on viimastel aastatel kogu maailmas muutunud polariseerunumaks, vastandusi rõhutavamaks. „See võib mõjutada nii inimeste tegelikke hoiakuid kui ka nende valmisolekut seda uuringus väljendada,“ selgitas toetuse vähenemise võimalikke põhjusi Turu-uuringute AS uuringujuht Liis Grünberg. Suhtumine transsoolisusse on märgatavalt nõrgenenud Transsoolisuse olemasolusse uskujate osakaal elanikkonnas on viimase kolme aasta jooksul vähenenud: kui 2023. aastal uskus, et transsoolisus on olemas, 61% vastanutest, siis 2026. aastaks on nende hulk langenud 49%-ni. Kasvanud on nii mitteuskujate kui ka ebakindlate vastajate osakaal. 2026. aastal peab transsoolisust vastuvõetavaks 37% ja vastuvõetamatuks 45% elanikkonnast. Kui 2021. ja 2023. aastal oli ülekaalus transsoolisust aktsepteerivate vastanute hulk, siis 2026. aastaks on olukord vastupidine, nagu ka 2019. aastal. Eesti Inimõiguste Keskus rõõmustab, et eestlaste kõrge toetus abieluvõrdsusele püsib. “See näitab, et selgitustöö on vilja kandnud – ühiskond mõistab vähemuste seadusliku kaitse ja tunnustamise vajadust,” ütleb inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal. “Samal ajal näeme, kuidas poliitilistes keeristes ja imporditud kultuurisõjana kasutatakse järjest enam ära üht kõige väiksemat vähemusgruppi: transinimesi. Valeinfo levitamine ja nõrgemate halvustamine ei tohi olla vahend võimule pääsemiseks. Vajame hoopis ruumi kogukonna enda lugudele. Küll siis järgneb ka ühiskondlik mõistmine.” Eesti Inimõiguste Keskus on alates 2012. aastast umbes kaheaastase intervalliga avaldanud seitse mahukat LGBT õigusi käsitlevat avaliku arvamuse uuringut Eestis. Küsitlusi korraldab Turu-uuringute AS. 2026. aasta uuring viidi läbi aprilli algul üle Eesti 18-aastaste ja vanemate elanike seas. Kokku küsitleti 1010 inimest veebis ja telefoni teel. Uuringu täisversioon on kättesaadav siin (link). Kokkuvõtet saab lugeda siit (link). Uuringu valmimist toetas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Võrdõigusvolinik kutsub arutelule “LGBTQI+ õigused ja kogemused riigikaitses ja relvakonfliktides”
Võrdõigusvolinik kutsub arutelule “LGBTQI+ õigused ja kogemused riigikaitses ja relvakonfliktides”, mis toimub Baltic Pride’i raames 4. juunil kell 16:00-17:00 Vabamus. Arutelu “LGBTQI+ õigused ja kogemused riigikaitses ja relvakonfliktides” toob kokku rahvusvahelised ja Eesti vaated LGBTQI+ õigustele ning kogemustele relvajõududes ja relvakonfliktides. Eri riikide kaitsevaldkonna esindajad arutlevad edusammude, jätkuvate väljakutsete ning selle üle, milline näeb kaasamine praktikas välja – eriti konfliktide ajal. Vestlusest juhib võrdõigusvolinik Christian Veske ja seal jagavad oma teadmisi ja kogemusi LGBTQI+ inimeste rollist ja võimalustest kaitsevaldkonnas ning kriisiolukordades:Suurbritannia Kaitseministeeriumi LGBTQI+ eestkõneleja Sam des ForgesKanada relvajõudude major Läti operatsioonirühmas Corey AnhornTartu Ülikooli sotsioloogia doktorant Sigrid Aas Sissepääs tasuta, registreerimine vestlusel osalemiseks siin: https://forms.gle/yRx7iJAy6myA3KMq7Baltic Pride nädalal ehk 1.-7 juunil on Vabamus avatud ka näitus „Surmas nähtav. Elus nähtamatu“, mis jutustab Ukraina LGBTQI+ sõduritest, kes on langenud oma riiki ja vabadust kaitstes, ning avab nende seni nähtamatuks jäänud lood. Arutelu toimub 4.06 kell 16:00-17:00 Vabamus (Toompea 8b, Tallinn) ja on inglise keeles. Samal ajal on Vabamus üleval näitus: „Surmas nähtav. Elus nähtamatu“. Näitus jutustab Ukraina LGBTIQ+ sõduritest, kes on hukkunud oma riiki ja vabadust kaitstes.