Pea kümme aastat kestnud ühiskondlik arutelu teemal, kas kõik perekonnad peaksid olema võrdselt kaitstud ja tunnustatud, võiks nüüd lõppeda otsusega, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost, kirjutab LGBT Ühingu huvikaitsejuht ja juhatuse liige Aili Kala.
Eelmisel nädalal näitasid Eesti inimesed oma meelsust, andes enamuse hääli liberaalsetele erakondadele – see on vaieldamatult tugev mandaat avatud Eestile, kus saaks lõpuks LGBT+ inimeste õiguste ulatuslikule ja pikaajalisele paigalseisule uue käigu anda. Tööpõld on lai – lahendamata on võrdse kohtlemise kohaldusala laiendamine, vaenu õhutamise keelamine, soo tunnustamise protsessi kaasajastamine, kooseluseaduse rakendusaktid ja loomulikult abieluvõrdsus. Meie lootused on õigustatult suured, sest mitmed teemad on koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade programmides või lausa nende kokkulepitud väärtusteks ning enne ja pärast valimisi avalikes sõnavõttudes sõnastatud lubadused.
Pea kümme aastat oleme pidanud ootama, et pärast kooseluseaduse vastuvõtmist oleksid ametis olevad valitsused suutelised vastu võtma ka teisi LGBT+ inimeste võrdseid võimalusi tagavaid seaduseid, kuid alati on olnud osapooli, kes on seda takistanud ning iga kord on kompromissid sündinud vähemuste õiguste arvelt. Kas lõpuks saame rõõmustada, et koalitsiooni moodustavad erakonnad ei mängi enam LGBT+ inimeste eludega ning teevad paigalseisu aastad tasa?
Pea kümme aastat kestnud ühiskondlik arutelu teemal, kas kõik perekonnad peaksid olema võrdselt kaitstud ja tunnustatud, võiks nüüd lõppeda otsusega, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost. Sellega saaksime lõpuks laualt maha ka sallimatust õhutavad jutupunktid, mida igal valimisperioodil jälle poliitilise omakasu saamiseks üles köetakse, tehes haiget ja liiga paljudele inimestele, keda need isiklikult või kaudselt puudutavad. Kui me seda praegu ei tee, siis millal veel?
Pea kümme aastat rakendusaktideta kehtiv kooseluseadus on põhjustanud paljudele kooselulepingu sõlminutele põhjendamatuid kulusid ja vaeva, koormanud vastuste saamiseks asjatult kohtusüsteemi küsimustes, mis oleks pidanud olema parlamendi vastutada. Abieluvõrdsuse kõrval on oluline tunnustada täielikult ka kooselulepingust tulenevad õigused ja kohustused, seda enam, et kooseluseadus võimaldab oma kooselu registreerida kõigil täisealistel inimestel, sõltumata nende soost. Kui aga räägime kõikide perede võrdsete õiguste tunnustamisest, siis võimalus registreerida kooselu ei asenda mingil juhul abielu institutsiooni.
Muutuse jaoks on kõik tehtud – aastaid kestnud ühiskondlik arutelu, avalikku arvamust toetavad uuringute tulemused, kohtupraktika ja mis peamine – LGBT+ inimeste pakiline vajadus, et ka nende perekonnad oleksid Eestis võrdselt teistega tunnustatud ja hoitud. Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide ühehäälne valmidus ja soov on toetada abieluvõrdsust. Hea Kaja, tehke see koos lihtsalt ära, sest millal veel, kui mitte praegu!
