Kolmapäeval, 11. veebruaril kell 18.00 avab Maria Izabella Lehtsaar Hobusepea galeriis näituse „Jänesed paitavad su pead“. Näitus jääb avatuks 8. märtsini 2026.
Üks jänes silitab mu pead.
Mängib õrnalt mu lokkidega.
Tema käpp peatub hellalt mu põsel.
Hingan kergendunult.
Ma ei saa silmi sulgeda – kõik võib hetkega muutuda.
Teine jänes tohterdab ja lakub mu punetavaid arme.
Maria Izabella Lehtsaar uurib oma kunstipraktikas kväärinimeste ja marginaliseeritute kogemusi, tehes seda läbi igapäevaelu sündmuste ja fantaasia. Näitus „Jänesed paitavad su pead“ vaatleb traumast ja vägivallast toibuvaid kehasid ning seda, kuidas vähemused on sunnitud leidma turvalisust oma kehades, kodudes ja habrastes kogukondades. Seda kõike ajal, mil kõiki kaasav avalik ruum paistab üha enam koomale tõmbuvat.
Lehtsaar uurib lesbiajalugu läbi töölisklassi ja mittebinaarsuse prisma, kohandades sümboleid ja märgisüsteeme, et tuua teistsugust nägemist kultuuri, mis on läbi imbunud binaarsetest ja heteronormatiivsetest armastuse ja kuuluvuse narratiividest. Ajal, mil paremäärmuslus ühiskonnas üha enam pead tõstab ning seisame inimkonnana silmitsi haiguste, epideemiate, sõdade ja teiste traumadega, juhib Lehtsaar oma õrna ja samas radikaalse loomingu kaudu tähelepanu sisemise kindluse otsimisele ning kollektiivsetele ja isiklikele rituaalidele.
„Jänesed paitavad su pead” on riitus, mis näitab, et turvalisus on miski, mille hoidmise nimel tuleb teadlikult vaeva näha. Hobusepea galerii asukoht vanalinnas toetab näituse visuaalset keelt – altarid, raudrüüd ja ogalised sõjanuiad viitavad keskaegsetele võimustruktuuridele, kuid omandavad läbi satiinpindade, pehmuse ja translipu värvide teistsuguste tööriistade tähenduse. Tuttavad esemed on saanud haavatava kuju, peegeldades kväärkehade vastupanuvõimet. Tekstiili, kollaaži, luulet ja graafikat kombineerivad segatehnikas installatsioonid toimivad sobivate vastetena marginaliseeritud kehade pluralismile ja mitmekesisusele, võimendatud sümbolitena, mis kaitsevad vähemusi ähvardavate jõudude eest.
Maria Izabella Lehtsaar (snd 1998) on Tallinnas tegutsev mittebinaarne kunstnik, kes töötab eelkõige alaesindatud kväärkogemuse ja -narratiiviga, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia piiridega. Tema tööd avavad kväär- ja lesbikultuuri erinevaid tahke, varjatud sümboleid ja kodeeritud tähendusi.
Maria Izabella teosed püüavad pilku pehmusega, kuid räägivad samas valjult soorollide performatiivsusest ja konstrueeritusest, mis taastoodavad binaarset ja üksildast maailma.
Oma loomingus põimib ta popkultuuri esteetikat tundliku monokroomse graafikaga, sidudes seda omakorda tekstiili, joonistamise ja luulega. Kasutades erinevaid meediume, moonutab ta tuttavlikku ja loob seeläbi uusi tähenduskihte.
