Intervjuu raamatu “Ma väärin end” autori Rain Resmeldt Uuseniga

Millest on saanud inspiratsiooni Sinu raamat “Ma väärin end”?

Ma ise kutsun seda raamatut hellitavalt autobiograafiliseks rovelliks. See on nagu lühiromaan, kust ei puudu ka üks korralik armastuslugu, aga samas on novellilikult fookuses vähesed tegelaskujud ja keskseks teemaks on endasse vaatamine elu sunnil. Inspiratsiooni sai see raamat muidugi mu jaanuarikuisest, vahetult enne koroonakriisi toimunud India reisist, kus sündmused kiiresti arenema hakkasid. Ega ma Indiasse plaaniga raamatut kirjutada ei läinudki, aga kui mu 40. sünnipäev lähenema hakkas ja enne seda sai hulga partnerlusega seotud paberitööd ja kodust elu korraldatud, hakkas raamat end hingekurdude vahelt ise välja pigistama. Minu vaevaks oli see vaid kokku kirjutada.

Millest see raamat jutustab?

Kuigi raamatu taustsüsteem toetub siiski India teemale, käsitlen oma loos tegelikult olulisi hingeteemasid. Eks ma Indiasse sõitsin ka selleks, et puhkuse kõrval ka eneseotsingutega tegeleda, aga elu teeb ise ootamatuid korrektiive. Nii mahuvad raamatusse igihaljad ja emotsionaalsed teemad nagu esimene armastus, võidurõõm ja kaotusvalu, ja paljud muud tunded, mida me ehk Eesti kultuuriruumis polegi harjunud mehe sulest väga lugema. Selles mõttes kisun ma end ikka suhteliselt alasti neil 170 leheküljel.

Miks on see sinu jaoks oluline?

See raamat on mulle oluline, sest kirjutamine ja jagamine on mulle loomuomane teraapiavorm, mida olen ajakirjanikuna ja koolitajana terve elu harrastanud. Mõnikord on elus hea reaalsus meie sees olevate unistuste, deemonite ja lugudega lahti ühendada, vähemalt mulle tundus, et pean selle loo ja kogetu panema kaante vahele, et ta siis oma õige koha leiaks ja mina eluga edasi saaks rahulikult minna.

Aga samas tunnen siiralt, et see raamat võib avada lisaks nii mõnegi rooste läinud hingeukse kellelgi teisel ja päästa mõne kauni suhte, mis on takerdunud ehk mingitesse vanadesse, kivistunud hirmudesse, valedesse ootustesse või suhtlemiskriisi.

Ja kolmandaks on see raamat oluline selleks, et anda mõista neile lugejaile, kes sündmuste ja läbi kogetud tunnetega kuidagi samastuvad, et nad ei ole üksi. See on, eriti just vähemusgruppides ühiskonnas, aga tegelikult ka laiemalt üks suur murekoht, et inimesed jätavad end oma muredes üksi, tunnevad häbi abi otsimise ees või pere ja sõprade käest abi küsimisel. Keegi ei tohiks jääda üksi, keegi ei tohiks üksilduse hirmu alla surutuna end tunda.

Kuidas sul kulges selle raamatu kirjutamine? Kas sa kirjutasid selle oma reisi jooksul?

Kuna ma raamatu kirjutamise eesmärgil ei reisinud, siis sündis see raamat sellisel kujul nüüd, sügisel. Aga kui see tung mulle peale tuli lugu raamatusse vormida, avastasin, kui palju olin õnneks dokumenteerinud, pildistanud ja oma telefoni märkmeid teinud. Neid lugedes oligi mul lugu olemas. Kui kirjutamise tuhin peale tuli, olin nagu pidurdumatu trükimasin. Nagu mainisin – see on ka väga teraapiline teos.

Raamatu “Ma väärin end” ametlik esmaesitlus leiab aset pühapäeval, 20. detsembril kinos Artis. Vaata rohkem infot FB sündmuse või raamatu veebilehelt.

Skip to content