Seitsmendat korda toimuv Baltikumi ainus LGBT+ filmifestival Festheart toob Eestisse viimase aasta LGBT+ filmide paremiku. 29.09 – 01.10 Tartu Elektriteatris ning 6.-8.10 Rakvere Teatrikinos toimuv festival räägib nii keelatud armastusest, keerulistest valikutest haridusvallas, kui ka eneseotsingutest ja romantilistest leidmistest.
Festivali avab omamoodi kurioosne draama mehise ohvitseri keelatud armastusest. “Eismayer” jutustab õnneliku lõpuga tõestisündinud loo, mille üle praegu kõik asjaosalised, kaasa arvatud Austria sõjavägi, uhked on. Ja keelatud oli see armastus loo peategelasele ainult ta isiklike veendumuste tõttu.
Keerulisemad lood suhetest institutsionaalsetes asutustes tulevad haridusvallast. 1980. aastate Inglismaal võis õpetaja oma töö kaotada, kui koolis selgus, et ta kuulub LGBT+ kogukonda. Sellise probleemi ees seisab briti draama “Blue Jean” peategelasest kehalise kasvatuse õpetaja Jean. Belgia noorte kinnipidamiskohas iseseisvumist ootavad Joe ja William seevastu leiavad filmis “Paradiis” (Le Paradis) suletud keskkonnas oma väikse paradiisi, kuigi avalikult nende suhtele seal kohta ei ole.
Noore inimese eneseotsingutest pajatab USA draama “Krants” (Mutt) lämbest New Yorgist. Äsja oma uue identiteediga kohanenud transmees Feña on 24 tunni jooksul vanem vend oma poolõele, poeg oma Tšiilist külla saabunud isale ja armuke oma endisele poiss-sõbrale. Ega see lihtne ei ole. Trans-ajaloost ja eriti Virginia Woolfi samanimelise tegelase loost impulsi saanud prantsuse muinasjutuline dokumentaalessee “Orlando, minu poliitiline biograafia” (Orlando, ma biographie politique) toob kaamera ette oma lugusid rääkima noored ja vanad tänapäeva Orlandod. Kas armastuses on oluline hing või keha, küsib vaatajailt mullu Veneetsia filmifestivalil parima LGBT+ filmi “Queer Lioni” auhinnaga pärjatud saksa draama “Mitte minu nahas” (Aus meiner Haut). Selle peategelastest noorpaar satub oma suhet lappides omapärasesse kogukonda, kus armurõõme jagatakse hingedega, sõltumata sellest, millises kehas kaaslase hing parasjagu on. Välise ja sisemise mina klapp on üheks käivitavaks jõuks ka briti põnevikus “Femme”. Drag queen Jules satub homofoobse geimehe Prestoni rünnaku ohvriks, kuid kättemaksu ettekäändel alanud salasuhe paljastab mõlema ootamatud küljed.
Festivali programmis leidub ka ehedat romantikat. Barcelona lesbiskeenel toimuv “Minu sõbranna sõbranna” (La amiga de mi amiga) on hiljuti hüljatud režissööri sõpruskonnast, kus kõik on kõigi eksid, kuid kadunud pole lootus leida tõelist armastust. Argentina romantiline draama “… meie viimasest kohtumisest” (Desde la última vez que nos vimos) loeb päevi, mil 15 aastat varem purunenud esimest armastust taaselustada püüdvad mehed kokku saavad. Kas vana asja tasub ellu äratada, seda võivad vaatajad ise otsustada.
Lisaks filmiprogrammile leiab kavast ka muud põnevat – koostöös Peemoti keskusega arutletakse Tartus kväärkangelaste kujutlemise üle ekraanil ning taaskord toimub möödunud aastal ülimenukaks osutunud LGBT+ linnatuur. Rakveres avatakse festivali ajaks Leedu-Belgia disaineri Marius Janusauskase moeinstallatsioon “Sädelev Lukas” ning arutletakse koostöös Q-Spacega kogukonna loomise ja hoidmise teemal. Lisaprogrammist leiab Baltikumi ainsa LGBT+ Segakoori Vikerlased tutvustusürituse ja Argentina crossdresseritest pajatava loo.
Foto: kaader filmist “Eismayer”
