Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumis valmis Eesti esimene LGBTIQ-inimeste turvatunnet ja võrdseid võimalusi edendav riiklik strateegia

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmis strateegia, mis keskendub LGBTIQ-inimeste võrdse kohtlemise, heaolu ja turvatunde edendamisele. Koostöös riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega seatakse ühine eesmärk liikuda Eesti suunas, kus kõik inimesed saavad tunda end turvaliselt, hoituna ja kaasatuna.

Tegevuskava eesmärk on suurendada eri valdkondade koostööd ja tagada kõigile inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning toetav keskkond olenemata inimese sooidentiteedist, sootunnustest või seksuaalsest sättumusest. Eraldi tähelepanu pööratakse transinimeste heaolule. 

Töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saare sõnul peavad kõik inimesed saama tunda end Eestis turvaliselt ja väärtustatuna, kuid paraku statistika seda ei kinnita. “LGBTIQ-inimesed kogevad ikka veel Eestis suures ulatuses vägivalda. Näiteks on viimase aasta jooksul ahistamist või ähvardamist kogenud iga teine LGBTIQ-inimene ja peaaegu iga kolmas LGBTIQ-noor on teinud enesetapukatse. Need on väga murettekitavad numbrid ja tegevuskavaga soovimegi süsteemselt nügida kõiki eluvaldkondi sellele mõtlema, kuidas tagada turvaline ja toetav keskkond kõigile inimestele,“ ütles Saar. 

Tegevuskava eesmärk on liikuda LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste suunas neljas fookusvaldkonnas: turvalisus, haridus, tervis ja tööelu. Näiteks näeb tegevuskava ette, et riigi rahastatud kiusamisevastastes tegevustes pööratakse tähelepanu muu hulgas LGBTIQ-õpilastele turvalise keskkonna tagamisele, tihendatakse sidemeid LGBTIQ-kodanikuühiskonnaga, suurendatakse hariduse, tervise ja turvalisuse valdkonnas tegutsevate spetsialisteide teadlikkust LGBTIQ-inimeste vajadustest ning edendatakse üleilmselt LGBTIQ-inimeste inimõigusi. 

Uuringud näitavad, et LGBTIQ-inimestel läheb paljudes eluvaldkondades võrreldes teiste gruppidega kehvemini. Tihti ei tulene ebavõrdsus otsesest diskrimineerimisest, vaid sellest, et valdkondades pole piisavalt arvestatud LGBTIQ-inimeste vajadustega. 

MKM-i võrdsete võimaluste nõunik Taavi Talupuu sõnul ajendaski tegevuskava looma tõsiasi, et LGBTIQ-inimestele ei saa võrdseid võimalusi luua üksikute tegevustega, vaid sellele tuleks tähelepanu pöörata süsteemselt ja valdkondade üleselt.  

“Tegevuskava on valminud väga paljude osapoolte koostöös – poliitikakujundajatega nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil, võrdõigusasutuste, koolitajate, ametiühingute, poliitikute ning LGBTIQ huvikaitseorganisatsioonidega. See tähendab, et väga palju eri ühiskonna osapooli on andnud lubaduse neile teemadele rohkem tähelepanu pöörata,” lisas Talupuu.  

Tegevuskava seab eesmärgid ja tegevused aastateks 2025-2030. Tegevuskaval endal eraldi eelarvet ei ole, vaid kõiki tegevusi rahastatakse olemasolevatest programmidest. Tegevuskava võimalusel täiendab riigi olemasolevaid tegevusi, lisades neisse LGBTIQ-inimeste võrdse kohtlemise jaoks olulisi nüansse. 

Tutvu tegevuskavaga siin.

Foto: MKM

Skip to content