Mina olen hetero. Ja ma ei tea, mida tähendab karta hoida tänaval kallimal käest kinni. Karta näidata üles vähimatki õrnuseavaldust inimese suhtes ja vastu, keda pead endale armsaks, vastupandamatult seksikaks, armastusväärseks. Ma olen hetero ja ma ei tea, mida tähendab, kui tänaval sülitab võõras inimene sulle näkku, kui sa lõpuks ikkagi julged võtta avalikult oma kallimal käest kinni. Ma ei tea ka, mida tähendab avaldada oma sõpradele ja/või vanematele, et sind huvitavad seksuaalselt ja/või romantiliselt sinuga samast soost inimesed ja su „oma inimesed“ ei mõista seda, enamgi, otsustavad selle tõttu sust isegi „lahti öelda“. Ma ei tea, mida tähendab avada Eesti ühte kõige olulisemast lehtedest ning lugeda pea iga päev, et sinu olemasolu, tunded ja tahtmised – sinu identiteet – on kõrvalekalle normist. Veel hullem: oht julgeolekule. Et see, kuidas ja keda sa armastad ohustab mingil kujul Eesti riiki, selle püsimist.
Jah, ma ei tea, mida see tähendab, seda võib üks hetero heal juhul vaid aimata, aga seda, et tegemist on ajalooliselt kujunenud räigelt ebaõiglase olukorraga, mis vajab hädasti muutmist – sellest võiks üks (normaalne) hetero tänasel päeval küll aru saada. Ühed ägedamatest, soojematest ning andekamatest inimestest, keda tean – on kväärid. Mul on häbi, et minu riik ei seisa praegusel kujul nende inimeste õiguste eest. Enamgi, soovin elada sellises ühiskonnas, kus inimesi ei hinnata teatud seksuaalsuse, identiteedi-sootunnetuse, päritolu, kehalise ja vaimse võimekuse või nahavärvi järgi. Olen muidugi ehk isegi marukonservatiivide-rahvuslaste jaoks üks kaunis kehv hetero – abielluda ei taha, lapsi saada samuti mitte, ometigi – ja see on oluline – tahan või ei taha, abiellumise võimalus on mul sellest sõltumata olemas! Ning soovin elada sellises Eestis, kus igal paaril on võimalus oma liitu tähistada ning seda ka seaduslikult registreerida (või siis nagu mina, omada võimalust-privileegi öelda sellele sõbralikult „ei, aitäh!“).
Sestap leian, et iga kehv või koguni eeskujulik heterot, kel vähegi võimalus ning kes soovib sama, võiks toetada ja/või marssima 10.06 kell 13 Pride rongkäigul ning näitama üles sedasi oma solidaarsust, aga mitte ainult abieluvõrdsusele, vaid laiemalt kväärkogukonnale endale! Me elame murrangulistel aegadel – katkud, sõjad, pöördumatu kliimamuutus, fašismi jätkuv tõus – kuid kogu selle apokalüpsise ja lootusetuse taamal ning kiuste on ometigi väike lootuskiir paremaks maailmaks ja ühiskonnaks olemas.Tahan siinkohal meenutada 60ndate „Make love, not war“ sloganit vastuseks Vietnami sõjale. Võib ju kõlada naiivselt, aga just utoopilist mõtlemist on meil praegusel ajal hädasti tarvis. Sõdu on ehk raskem peatada, kuid armastust luua saame sellest sõltumata. Lööme seljad kokku ja kõrvu ning kõnnime, vikerkaarelipud üll, nii otseselt kui metafoorselt koos sellise ühiskonna poole, kus ükskõik mis soost (ka mittebinaarsed) inimesed saavad üksteist armastada ning on varsti ka seaduse ees (samaväärselt heteroseksuaalsete paaridega) võrdsed ning kaitstud!
Oluline on ka välja tuua, et Venemaal on suurimaks sisevaenlaseks nr 1 kuulutatud just LGBTIQA+ inimesed, riigis on väiksemgi nn „homopropaganda“ seadusega keelatud. Ka kväärteemalisi raamatuid (mis on muide seal ääretult populaarsed) keelatakse järjepanu ära, autoreid kiusatakse taga. Sestap võib isegi väita, et kes vähegi toetab kväärinimesi ja inimestele võrdsete võimaluste andmist, aitab sedasi otseselt kaasa ka fašistliku Venemaa represseeriva aparatuuri ja vägivallaideoloogia murendamsiele! Mida rohkem „meikime laavi“, seda nõrgemad on ka üleaedsed slaavid ja nende sõjamasin – rääkimata meie enda pisikestest kohalikest wannabe-totalitaristidest! See on ka hea näide pehmest (ja kollektiivsest) vastupanust, milleks on suutelised ja võimelised absoluutselt kõik. Eesti ei hiilga teab mis tugeva kodanikuühiskonnaga, aga mis oleks, kui tuleksime päriselt oluliste asjade pärast ikkagi kokku? Parim (ja odavaim) relv tänasele patriarhaalsele ja agressiivsele maailmale on solidaarsus – näitame üles oma armastust ligimese vastu ja kõnnime koos paremasse homsesse. Vihkajaid las vihkavad, aga me paneme armastusega ja armastavalt vastu!
Küsisin ka oma tuttavatelt kvääridelt, miks võiks iga hetero jõudma Pride´le ning leian, et vastused räägivad ilma minu eelneva jututa enda eest:
„Armas normaalne hetero, ma tean, mida sa tunned kuuldes sõna Pride. Mäletan, et mul oli ka algul suudlevaid homosid imelik vaadata ning kodanikud, kellest ei saanud kohe aru, kas tegu võiks olla mehe või naisega, tekitasid minus korralikku kimbatust ja soovi olukorrast lahkuda, kuna ma ei osanud käituda ja ka hirm midagi valesti teha või öelda oli suur. Tegelikult on kväärkond täis sooje ja sõbralikke ning väga rõõmsaid inimesi, kelle üks suuri plusse on see, et nad oskavad enda üle head nalja teha. Ning tulles laupäeval marssima ei toeta te tegelikult mitte ainult kväärvihmavarju alla koondunud inimesi vaid ka teisi vähemusi – puuetega inimesi, rahvusvähemusi, rassivähemusi, feministe ja paljusid teisid Normist Erinevaid Inimesi, kes oskavad elust rõõmu tunda vahel palju laiarindsemalt kui heterod. Armas normaalne hetero, kui toetad ja näitad, et tunned end Pride’il hästi, julgeb võib-olla veel mõni kväär kapist välja astuda.“
Eva Kübar, filmitegija
„Ma arvan, et inimestel, kes kohale tulevad, oleks eelis meid näha lähedalt, haavatavate, kirevate ja ilusate inimestena. Heterode ja paiksooliste osalus tähendaks palju nende kvääridele lähedastele, eriti neile sõpradele ja tuttavatele, kes alles hiljuti kapist välja tulnud või seal veel redutavad.“
Helgi Saldo
„Fakt on see, Eesti on väike ja siin on vähe inimesi. Sellest järeldub aga matemaatiline paratamatus, mis takistab meid, homosid, massidena tänavaile ilmumast ja enda eest võitlemast. Teistsuguse seksuaalsusega inimesi on alati olnud rahvastikust umbes paar-kolm protsenti, ent sellest vähesest omakorda paar protsenti julgeb oma näo ja nimega nõuda avalikult võrdseid õigusi kõikidele perekondadele. Pole ka imestada – kes julgeks, kui normist erinevat peetakse vääraks, valeks, haiglaseks või suisa kriminaalseks, nagu ajalooliselt on tavaks olnud. Õnneks on ajad muutunud, kuid hirmud on ju visad kaduma, enesealalhoiuinstinkt on ikka tugevam. Lihtne matemaatika ütleb seega, et laupäeval oleks ainüksi Eesti homodest tuhandet inimestki keeruline kokku saada, kuidas siis veel tõhusalt mingeid õigusi taga nõuda? Mistõttu võikski iga kodumaine hetero kaaluda praidile tulemist. Armas Eesti hetero, meid homosid on jube vähe, aga probleemid diskrimineerimise ja õiguste puudumisega on tõsised. Eesti geid, lesbid, transinimesed, interseksuaalid, aseksuaalid jne jne ehk kõik kväärid paluvad – tule kehaks, ole kena!“
Kaisa Ling
„Iga toetav hetero peaks minema pride’ile, et kapis ja hirmul noored kväärid näeksid, et Eesti ühiskond ei koosne ainult vaenulikest lärmajatest, vaid et on ka palju toetajaid.“
Anette Mäletjärv
„Sa võiksid minna homoparaadile, kui Sulle meeldib pulmas käia, sest su kväärsõber saab siis ka
„päriselt” abielluda ja seda pühitseda.
Sa võiksid minna, et kedagi oma sõpradest südamlikult üllatada. Sa ei pruugi teadagi, kellele neist see tähtis on.
Sa võiksid minna isegi siis, kui arvad, et kväärid on muidu toredad, aga hirmus püsimatud suhetes.
Sa ei tea kunagi, mil inimesed oma eluõnne leiavad ja kokku jäävad ning see kokkujäämine tekitab
ühiskondlikul tasandil ka puht praktilisi vajadusi, millest on juba liigagi palju räägitud.
Sa võiksid minna ka lihtsalt usust armastusse ja inimlikkusesse.
Sa võiksid minna, sest ka kväärinimeste lapsed vajavad ühiskondlikku turvapatja.
Sa võiksid minna, kui Sulle meeldivad kohtudraamad ning meediatülid, saad nii juurde meelelahutust. Kväärid on ka kõigest inimesed oma nõrkuste ja tugevustega. Ja draamas on geid kindlasti võimsad…
Sa võiksid minna, kui arvad ja saad aru, et abielu ei koosne ainult seksist, vaid kõigest tüütust ja
igapäevasest, millega kaks inimest toime peavad tulema. Vastavalt vaatenurgale, las kannatavad nemad ka või olgu õnn nende õuelgi.
Sa võiksid minna patriotismist, sest nii annad Sa märku, et toetad neidki eestlasi ja eesti kodanikke, kes on teistsugused, ent mõistad, et nad on elanud ning võidelnud selle sama riigi nimel, mis sinagi.
Sa võiksid minna lihtsalt seepärast, et saaks selle asja otsustatud ning palju tähtsamate riiki vaevavate teemade juurde asuda.
Sa võiksid minna, sest Sulle ei meeldi kiusajad ja nende püüd kogu aeg kedagi halvustada, tahad
rahulikumat ja rõõmsamat ühiskonda.“
Ivar Sild
„Heteroseksuaalsed inimesed võiksid praidil näidata solidaarsust ja huvi võrdsete õiguste eest seisjatega ja kvääride peredega, kelle koosseisu enamuse moodustavad ka heteroseksuaalsed inimesed! :)“
Rebeka Põldsam
„Iga heteroseksuaalne võiks pride rongkäigule tulla, et näidata üles solidaarsust LGBTQ+ inimestele. Ja võib-olla saab mõnigi rohkem seda kogeda, et LGBTQ+ inimesed on täiesti tavalised toredad inimesed meie ümber, kes soovivad elada samaväärset elu nende seksuaalsest või soolisest identiteedist sõltumata.“
Kadri Nikopensius
“Et tunda armastust eelkõige iseenda vastu ja vabaneda hukkamõistvast pilgust.”
Drag-artist Ms.Elsa
Autor: Sveta Grigorjeva
