Venemaalt pärit paar Inna ja Cristiana kolisid eestisse 2019. aastal ja soovisid siin alustada uut turvaliat elu. Kirjutasime nende ateljee avamisest mõni kuu hiljem ka Vikervaates loo.Inna ja Christiana alustasid kõike nullist – eluaseme otsimist, õppimist ja töötamist, et kiiresti Eesti ühiskonda sulanduda. Peagi taotlesid nad poliitilist varjupaika. Põhjuseid oli nende sõnul mitu: LGBT kogukonna tagakiusamine Venemaal, osalemine Kaitseliidu üritusel ja avameelsed lood Eesti ajakirjanikule Vene vägedest teisel pool piiri.Eesti riik keeldus varjupaiga andmisest kuna nende argumente peeti ebapiisavaks. Seejärel läksid nad kohtusse, kuid ka seal ei andnud kohus õigust.Hiljuti taotlesid nad uuesti asüüli, sest neil on uued asjaolud ja hirmud oma elu pärast ning mõte kodumaast tekitab ainult hirmu.Inna ja Christiana loost on juttu ka ETV+ saates: “Narva stuudio. See on rahvale oluline
Euroopa Liidu kohus võttis vastu märgilise tähtsusega otsuse tunnustamaks vikerkaareperede liikmesriikide vahelist vaba liikumist
Täna otsustas Euroopa Liidu Kohtus, et kui tegemist on alaealise lapsega, kes on liidu kodanik ja kelle sünnitõendisse, mille on välja andnud vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, on vanematena kantud kaks samasoolist isikut, siis on liikmesriik, mille kodanik see laps on, kohustatud esiteks andma talle välja isikutunnistuse või passi, nõudmata enne seda sünnitõendi koostamist oma riigisiseste ametiasutuste poolt, ning teiseks tunnustama samamoodi nagu kõik teised liikmesriigid vastuvõtva liikmesriigi väljaantud dokumenti, mis võimaldab sellel lapsel koos kummagi vanemaga kasutada õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil. Loe täispikka kohtuotsust siit:
Eesti inimõiguste olukord on läinud halvemaks
Täna, rahvusvahelisel inimõiguste päeval avaldab Eesti Inimõiguste Keskus inimõiguste aruande, mis käsitleb arenguid aastatel 2020–2021. Ekspertide hinnangul on Eestis inimõiguste olukord viimase kahe aastaga läinud halvemaks.Inimõiguste keskuse juhataja Egert Rünne sõnul oleme küll viimastel aastatel nii poliitilise kui tervisekriisi taustal taasavastanud inimõiguste tagamise vajalikkuse, kuid riiklik inimõiguste kaitse ei ole kahjuks hoogu juurde saanud. “Positiivne on, et ära jäi abielureferendum, kuid valitsus ei ole tegelenud probleemidega, mis on lahendamist oodanud juba aastaid,” lisas Rünne.Värske aruanne näitab, et jätkuvalt ootavad lahendust olulised inimõiguste probleemid: võrdse kohtlemise seadus on diskrimineeriv, kooseluseaduse rakendusaktid on seitse aastat vastu võtmata, vaenukõne piiramiseks ei ole valitsus samme astunud, kõikidele vangidele rakendatakse endiselt lausvalimiskeeldu ja sideandmete säilitamine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Edasiminekutest saab välja tuua vaid alaealiste psühholoogilise abi kättesaadavuse paranemise ja seksuaalse enesemääramise eapiiri 16. eluaastani tõstmise.Esmakordselt on aruandes kajastatud sotsiaalsed inimõigused ja koroonapandeemia ajal rakendatud piirangud. Aruandlusperioodil on COVID-19 piirangud mõjutanud liikumis-, kogunemis- ja ühinemisvabadust, õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust haridusele, samuti õigust tegeleda ettevõtlusega. “Põhiõiguste ja -vabaduste piirangud ei ole küll olnud ebaproportsionaalsed, kuid ametnike ja poliitikute põhjendused neile ei ole olnud alati selged ega mõistetavad,” selgitas koroonateemalise peatüki autor Liina Laanpere.Aruandes “Inimõigused Eestis 2022” on 14 peatükki, mille autorid on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Tervikanalüüsis käsitlevad spetsialistid muu hulgas rahvusvähemuste, pagulaste, varjupaigataotlejate ja puuetega inimeste olukorda, samuti näiteks kogunemisvabaduse, õigusmõistmise ja sõnavabaduse teemasid. Eesti Inimõiguste Keskus annab annetuste toel inimõiguste aruannet välja 2007. aastast. Käesolev kogumik on järjekorras kümnes ja ilmub eesti, inglise ja vene keeles.Aruanne on täismahus kättesaadav keskuse veebilehel: www.inimõigused.eeEesti Inimõiguste Keskus on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon, mis seisab koos toetajatega iga inimese õigusi ja vabadusi austava Eesti eest.
Esietendub Rene Kösteri uus lavastus vangistavast mehelikkusest
Rene Kösteri soololavastus “MASC II MASC” käsitleb maskuliinsust kui vanglat, mille trellide taha mehed ennast tihti lukustavad. Maskuliinsust, mis võib olla samaaegselt eemaletõukav ja ihaldusväärne.“Lavastuses tulevad vaatluse alla maadlused identiteediga, vajadused tunda ennast ja tunduda teiste jaoks maskuliinne, hetero ja paiksooline ning nende vajaduste lagunemine läbi aja,” kirjeldab lavastuse autor, koreograaf ja muusik Rene Köster, kelle elust ja läbikogemistest on lavastus tugevalt inspireeritud.Tegu on teise osaga lavastuste triloogiast, mis keskenduvad mehelikkuse stereotüüpidele ja nende rollile geikultuuris ning homoerootikas.Lavastuse esimene osa “MASC” esietendus 26.05.2017 Kanuti Gildi Saalis.“MASC II MASC” esietendub reedel, 3. detsembril Sveta Baaris. Limiteeritud istekohtadega piletid on saadaval Fientas.Vaata treilerit:“MASC II MASC”Esietendus: 3. detsember 2021Etendused: 6.12, 7.12, 11.12, 12.12 2021Autor, koreograafia, helikujundus, esitus: Rene KösterKunstnik, esitus: Pavel IvanovValguskunstnik, tehniline teostus: Mihail MakoshinDramaturg: Heinrich SeppKaasproduktsioon: Sveta BaarToetaja: Eesti Kultuurkapital
