Kolmapäeval, 9. Märtsil toimus Riigikogus Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE) teine lugemine.Reformierakond ja Keskerakond allusid pärast esimest lugemist EKRE ja Isamaa šantaažile ning viskasid eelnõust välja kõik, mis puudutab kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasi, nende võimalusi ja õigusi. Eelnõust kõrvaldati nii registreeritud partnerid kui ka nende lapsed.Toome lugejateni seaduseelnõu teise lugemise stenogrammi, kus Riigikogu liige Eduard Odinets seisab jõuliselt vikerkaareperede võrdse kohtlemise eest.Eduard Odinets Aitäh! Härra ettekandja! Ma saan aru, et suure uhkusega räägite sellest, kuidas siit said kõik omasooliste pered või samast soost inimeste pered välja roogitud. Suure töövõiduna raporteerite meile siin. Aga kas te olete komisjonis arutanud, mis ikkagi saab nendest peredest, kus on samast soost vanemad? Mis saab nende vanemahüvitistest, vanemapuhkustest, lapse surnultsünni toetustest, elatisabist? Kõik need lapsendamise teemad, hooldusperede teemad ja nii edasi. Mis saab nendest vanematest nendest peredest ja nende lastest, kui nüüd kõik need asjad, mida te suure hurraaga siit välja rookisite, nendele just nagu ei laiene? Milline on teie lahendus nendele peredele, kes on Eesti seaduste kohaselt registreeritud elukaaslased?Priit Sibul Aitäh! No see probleem ja teema, mida te puudutasite, on loomulikult ideoloogiline. Selles mõttes seda debatti, nii palju, kui ma teda kirjeldasin, nii palju teda komisjonis oli, rohkem teda ei olnud. Aga kas suure au ja uhkusega? Siis ma arvan küll. See ongi ideoloogiline eriarvamus, mis meil, minul teiega tõenäoliselt on. Aga kui me nüüd suurtest sõnadest sisu juurde läheme, siis see, mis puudutab vanema ja lapse vahelisi suhteid, see õigus mitte kuidagimoodi ei muutu võrreldes praegusega. Lihtsalt ära jäi see, millele ma viitasin, et registreeritud elukaaslast ei võrdsustata abikaasaga. Aga see, mis puudutab vanema ja lapse vahelist suhet, mis täna on õiguslikult reguleeritud, see sellisel kujul säilib. Pluss, nii nagu ütles meil komisjoni ametnik, me ju teame, et kohus kujundab ka oma õigust, n-ö oma … See, mida ei tehta siin seadustega mingil kujul, kujundab meie õigust Eesti Vabariigi kohtuastet.Aseesimees Martin Helme Peeter Ernits, palun!Peeter Ernits Hea juhataja ja ettekandja! Uudishimulikuna, mis seal sotsiaalkomisjonis uste taga toimus. Praegu sai nagu see elukaaslase väljarookimine sealt toimuda, aga eelnõusid on teil seal sahtlites ja mittesahtlites palju. Kas on kusagil veel sellised asjad peidus või on kavas peita? Või arvad sa, et see oli viimane katse?Priit Sibul Aitäh! Kuivõrd minu meelest need erakonnad, kes toetasid seda, et see siit välja võtta, mulle tundub, et see arusaam praegu pigem on valdav, et nende küsimustega ei ole vaja hetkel liiga jõuliselt tegeleda. Ma arvan, et aasta pärast toimuvad valimised annavad sellele osaliselt vastuse, eks siis on võimalik erakondadel oma seisukohad kujundada, kes millise pere eest seisab ja kuidas õigust edasi teha. Minu teada täna ükski erakond liiga tugevat mandaati selleks küsinud ei ole. Nagu ma ütlesin, et see, mis puudutas ka seda konkreetset eelnõu, et muudatustega tuldi üldse, et praegu see registreeritud elukaaslase ja abikaasa võrdsus välja võtta, ega mina ei oska öelda, mis koalitsioonis plaanis on, aga mulle pigem tundub, et ei taha keegi rohkem selle teemaga tegeleda. Nii nagu täna infotunnis ministrid ütlesid, on aktuaalsemaid teemasid ja ma loodan, et nad oma sõnade juurde jäävad.Aseesimees Martin Helme Eduard Odinets, palun!Eduard Odinets Aitäh! Ma tulen selle teema juurde tagasi, millest ma alustasin ikkagi, nende samast soost perede õigused ja nende laste õigused saada riigi poolt ette nähtud hüvesid. Sotsiaaldemokraadid on jätkuvalt sellele vastu. Nagu te olete ka ise on korduvalt rõhutanud, sotsiaaldemokraadid olid ainukesed, kes olid selle väljarookimise vastu. Aga ma sain aru teie eelmisest vastusest, et ikkagi mingi diskussioon selle teema ümber tekkis, kuna see kohus tuli teemaks ja nii edasi. Kas teile ei tundu, et meie seadusandjana peaksime ikkagi need asjad lahendama seaduse tasandil, mitte ootama, millal seda teeb meie eest kohus? Me teame ju, et need kohtulahendid on kõik vastupidises suunas siiamaani olnud ja on liikunud selles suunas, et abiellunud inimesed ja koos elanud inimesed on võrdväärsed partnerid ja nendele laienevad kõik seadused. Miks me käitume niimoodi, et ootame, millal kohus meile ette ütleb?Priit Sibul Aitäh! Ma loodan tõesti, et me ei oota seda. Ja minu meelest oleks tõesti, et noh, kui see … Meil on siin, eks ju, väga tõsine eriarvamus. Ja mina tõesti, kui see minu teha oleks, kindlasti toetaksin ka praeguse kooseluseaduse tühistamist. Aga see see võimalik ei ole ja ma loodan, et erinevatel erakondadel järgmise aasta valimistele minnes on võimalik mandaati küsida, aga selle eelnõu raames meil neid arutelusid ei tekkinud. Või noh, tekkis täpselt nii palju, nagu ma teile ütlesin, eks, kus ma ise märkisin, et meie fraktsiooni muudatusettepanekud on kantud arusaamast, et eelnõus soovitakse perehüvitiste ja vanemahüvitisega seonduvalt võrdsustada abikaasad registreeritud elukaaslasega. Märkisin, et fraktsioon ei soovi muuta kehtivat õigust ega neid õigusi, mis registreeritud elukaaslastel juba olemas on, vaid soovib, et säiliks olukord, mis kehtis hetkeni, kuni ministeerium eelnõuga välja tuli. Ja siis mulle vastatigi, et kui meie ettepanek oli see välja võtta, siis järelikult kehtivat õigust otseselt ei muudeta. Samal ajal tuleb õiguse rakendamisel lähtuda kohtute otsusest ja Riigikohtu asjasse puutuvast praktikast. Selline vastus mulle anti.Aseesimees Martin Helme Rohkem küsimusi ei näe. Siis saame liikuda läbirääkimiste juurde. Eduard Odinets, palun! Kaheksa minutit, palun.Eduard Odinets Head kolleegid! Käimasolev julgeolekukriis, nagu tegelikult ka kõik muud kriisid, näitab väga hästi, kui oluline on iga inimene, kui oluline on iga inimese suhtumine oma riiki, kui oluline on riigi suhtumine igasse oma inimesse. Inimesel endal on oluline tunda, et riik hoolib teemast, et kedagi ei jäeta tähelepanuta, kõigi elud ja kõigi mured on riigi jaoks tähtsad. Riigil endal on oluline tunda, et inimene hoolib riigist, et riigi muresid ei jäeta tähelepanuta. Ehk siis meelespidamine, hoolimine, arvestamine, empaatia on ääretult olulised kriiside ajal, nagu tegelikult ka kõigil muudel aegadel.Täna me arutame perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegelikult hea ja vajalik seadus, hoolimist ja meelespidamist edendav seadus, mis lahendab paljude Eesti inimeste muresid, näitab täitevvõimu ja seadusandja empaatiat. Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu, sest see tõepoolest hoolib. Kuid paraku mitte kõigist Eesti inimestest.Alludes demokraatiat õõnestavale EKRE ja Isamaa šantaažile ja väljapressimisele, on Keskerakond ja Reformierakond kõrvaldanud eelnõust kõik, mis puudutab kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasi, nende võimalusi ja õigusi, nende elusid ja muresid. Lihtsalt seaduseelnõust välja, ja ongi kõik: tehtud, elimineeritud,