Riigikogu liige Eduard Odinets: Mis ikkagi saab nendest peredest, kus on samast soost vanemad? Mis saab nende vanemahüvitistest, -puhkustest, elatisabist?

Kolmapäeval, 9. Märtsil toimus Riigikogus Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE) teine lugemine.

Reformierakond ja Keskerakond allusid pärast esimest lugemist EKRE ja Isamaa šantaažile ning viskasid eelnõust välja kõik, mis puudutab kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasi, nende võimalusi ja õigusi. Eelnõust kõrvaldati nii registreeritud partnerid kui ka nende lapsed.

Toome lugejateni seaduseelnõu teise lugemise stenogrammi, kus Riigikogu liige Eduard Odinets seisab jõuliselt vikerkaareperede võrdse kohtlemise eest.

Eduard Odinets 

Aitäh! Härra ettekandja! Ma saan aru, et suure uhkusega räägite sellest, kuidas siit said kõik omasooliste pered või samast soost inimeste pered välja roogitud. Suure töövõiduna raporteerite meile siin. Aga kas te olete komisjonis arutanud, mis ikkagi saab nendest peredest, kus on samast soost vanemad? Mis saab nende vanemahüvitistest, vanemapuhkustest, lapse surnultsünni toetustest, elatisabist? Kõik need lapsendamise teemad, hooldusperede teemad ja nii edasi. Mis saab nendest vanematest nendest peredest ja nende lastest, kui nüüd kõik need asjad, mida te suure hurraaga siit välja rookisite, nendele just nagu ei laiene? Milline on teie lahendus nendele peredele, kes on Eesti seaduste kohaselt registreeritud elukaaslased?

Priit Sibul 

Aitäh! No see probleem ja teema, mida te puudutasite, on loomulikult ideoloogiline. Selles mõttes seda debatti, nii palju, kui ma teda kirjeldasin, nii palju teda komisjonis oli, rohkem teda ei olnud. Aga kas suure au ja uhkusega? Siis ma arvan küll. See ongi ideoloogiline eriarvamus, mis meil, minul teiega tõenäoliselt on. Aga kui me nüüd suurtest sõnadest sisu juurde läheme, siis see, mis puudutab vanema ja lapse vahelisi suhteid, see õigus mitte kuidagimoodi ei muutu võrreldes praegusega. Lihtsalt ära jäi see, millele ma viitasin, et registreeritud elukaaslast ei võrdsustata abikaasaga. Aga see, mis puudutab vanema ja lapse vahelist suhet, mis täna on õiguslikult reguleeritud, see sellisel kujul säilib. Pluss, nii nagu ütles meil komisjoni ametnik, me ju teame, et kohus kujundab ka oma õigust, n-ö oma … See, mida ei tehta siin seadustega mingil kujul, kujundab meie õigust Eesti Vabariigi kohtuastet.

Aseesimees Martin Helme 

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits 

Hea juhataja ja ettekandja! Uudishimulikuna, mis seal sotsiaalkomisjonis uste taga toimus. Praegu sai nagu see elukaaslase väljarookimine sealt toimuda, aga eelnõusid on teil seal sahtlites ja mittesahtlites palju. Kas on kusagil veel sellised asjad peidus või on kavas peita? Või arvad sa, et see oli viimane katse?

Priit Sibul 

Aitäh! Kuivõrd minu meelest need erakonnad, kes toetasid seda, et see siit välja võtta, mulle tundub, et see arusaam praegu pigem on valdav, et nende küsimustega ei ole vaja hetkel liiga jõuliselt tegeleda. Ma arvan, et aasta pärast toimuvad valimised annavad sellele osaliselt vastuse, eks siis on võimalik erakondadel oma seisukohad kujundada, kes millise pere eest seisab ja kuidas õigust edasi teha. Minu teada täna ükski erakond liiga tugevat mandaati selleks küsinud ei ole. Nagu ma ütlesin, et see, mis puudutas ka seda konkreetset eelnõu, et muudatustega tuldi üldse, et praegu see registreeritud elukaaslase ja abikaasa võrdsus välja võtta, ega mina ei oska öelda, mis koalitsioonis plaanis on, aga mulle pigem tundub, et ei taha keegi rohkem selle teemaga tegeleda. Nii nagu täna infotunnis ministrid ütlesid, on aktuaalsemaid teemasid ja ma loodan, et nad oma sõnade juurde jäävad.

Aseesimees Martin Helme 

Eduard Odinets, palun!

Eduard Odinets 

Aitäh! Ma tulen selle teema juurde tagasi, millest ma alustasin ikkagi, nende samast soost perede õigused ja nende laste õigused saada riigi poolt ette nähtud hüvesid. Sotsiaaldemokraadid on jätkuvalt sellele vastu. Nagu te olete ka ise on korduvalt rõhutanud, sotsiaaldemokraadid olid ainukesed, kes olid selle väljarookimise vastu. Aga ma sain aru teie eelmisest vastusest, et ikkagi mingi diskussioon selle teema ümber tekkis, kuna see kohus tuli teemaks ja nii edasi. Kas teile ei tundu, et meie seadusandjana peaksime ikkagi need asjad lahendama seaduse tasandil, mitte ootama, millal seda teeb meie eest kohus? Me teame ju, et need kohtulahendid on kõik vastupidises suunas siiamaani olnud ja on liikunud selles suunas, et abiellunud inimesed ja koos elanud inimesed on võrdväärsed partnerid ja nendele laienevad kõik seadused. Miks me käitume niimoodi, et ootame, millal kohus meile ette ütleb?

Priit Sibul 

Aitäh! Ma loodan tõesti, et me ei oota seda. Ja minu meelest oleks tõesti, et noh, kui see … Meil on siin, eks ju, väga tõsine eriarvamus. Ja mina tõesti, kui see minu teha oleks, kindlasti toetaksin ka praeguse kooseluseaduse tühistamist. Aga see see võimalik ei ole ja ma loodan, et erinevatel erakondadel järgmise aasta valimistele minnes on võimalik mandaati küsida, aga selle eelnõu raames meil neid arutelusid ei tekkinud. Või noh, tekkis täpselt nii palju, nagu ma teile ütlesin, eks, kus ma ise märkisin, et meie fraktsiooni muudatusettepanekud on kantud arusaamast, et eelnõus soovitakse perehüvitiste ja vanemahüvitisega seonduvalt võrdsustada abikaasad registreeritud elukaaslasega. Märkisin, et fraktsioon ei soovi muuta kehtivat õigust ega neid õigusi, mis registreeritud elukaaslastel juba olemas on, vaid soovib, et säiliks olukord, mis kehtis hetkeni, kuni ministeerium eelnõuga välja tuli. Ja siis mulle vastatigi, et kui meie ettepanek oli see välja võtta, siis järelikult kehtivat õigust otseselt ei muudeta. Samal ajal tuleb õiguse rakendamisel lähtuda kohtute otsusest ja Riigikohtu asjasse puutuvast praktikast. Selline vastus mulle anti.

Aseesimees Martin Helme 

Rohkem küsimusi ei näe. Siis saame liikuda läbirääkimiste juurde. Eduard Odinets, palun! Kaheksa minutit, palun.

Eduard Odinets 

Head kolleegid! Käimasolev julgeolekukriis, nagu tegelikult ka kõik muud kriisid, näitab väga hästi, kui oluline on iga inimene, kui oluline on iga inimese suhtumine oma riiki, kui oluline on riigi suhtumine igasse oma inimesse. Inimesel endal on oluline tunda, et riik hoolib teemast, et kedagi ei jäeta tähelepanuta, kõigi elud ja kõigi mured on riigi jaoks tähtsad. Riigil endal on oluline tunda, et inimene hoolib riigist, et riigi muresid ei jäeta tähelepanuta. Ehk siis meelespidamine, hoolimine, arvestamine, empaatia on ääretult olulised kriiside ajal, nagu tegelikult ka kõigil muudel aegadel.

Täna me arutame perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegelikult hea ja vajalik seadus, hoolimist ja meelespidamist edendav seadus, mis lahendab paljude Eesti inimeste muresid, näitab täitevvõimu ja seadusandja empaatiat. Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu, sest see tõepoolest hoolib. Kuid paraku mitte kõigist Eesti inimestest.

Alludes demokraatiat õõnestavale EKRE ja Isamaa šantaažile ja väljapressimisele, on Keskerakond ja Reformierakond kõrvaldanud eelnõust kõik, mis puudutab kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasi, nende võimalusi ja õigusi, nende elusid ja muresid. Lihtsalt seaduseelnõust välja, ja ongi kõik: tehtud, elimineeritud, kustutatud nii registreeritud partnerid kui ka nende lapsed.

Osa Eesti inimeste kustutamist põhjendatakse vajadusega vältida kooseluseaduse varjatud jõustamist teiste seaduste muutmise kaudu ning väärtustada traditsioonilist registreeritud abielu mehe ja naise vahel. Tsitaadi lõpp. Kuid siiski jätan jätkan tsiteerimist: “… arvestades julgeolekuolukorda ja seda, milline on registreeritud elukaaslaste ja abikaasade võrdsustamise mõju.” Tsitaadi lõpp.

Head kolleegid! Just arvestades julgeolekuolukorda ja seda, milline on seaduse mõju, peame tõsiselt kaaluma, kas osa Eesti inimeste seadustest kustutamine aitab meid julgeoleku- ja teiste kriisidega hakkama saada. Kas selline käitumine valitsuse ja parlamendi poolt näitab Eesti ühiskonnale meelespidamist, hoolimist, arvestamist, empaatiat või tõepoolest omab vastupidist efekti? Kas te olete mõelnud, head kolleegid, kui mitmes Eesti peres, kui mitme ema või isa peas keerleb sellise kustutamise tagajärjel mõte, kas mina pean Eesti riigist hoolima? Kas pean, kui Eesti riik ei hooli minust?

Selliste küsimuste püstitamine on ekstreemselt ohtlik eriti kriiside ajal. Ja muidugi on hea küsimus seegi, kes on järgmine. Keda järgmisena me oma seadustest kustutame, ära unustame, pelgame, mõnitame? Igaüks meist, head kolleegid, võib-olla järgmine kustutatu.

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppes on kirjas: “Tagame valdkondadeüleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse.” Mis on sellest punktist saanud, head valitsuskoalitsiooni kolleegid? Kuhu kadus võrdsete õiguste tagamise eest vastutav reformierakondlasest minister Riisalo? Miks ta ei pauguta uksi? Miks ta ei nõua eelnõu sidumist valitsuse umbusaldusega? Miks valimiste eel Reformierakond flirdin LGBT kogukonnaga ning valimiste järel täidab parempoolsete, inimeste kustutajate diktaati?

Riisalol jagub julgust ainult öelda minu küsimusele vastates siin saalis infotunnis päev enne sõda järgmist: “Registreeritud elukaaslaste temaatika on ja jääb keeruliseks ja tundlikuks küsimuseks, mida tuleb järgmistel aruteludel meil ühiselt siin Riigikogus, aga ka valitsuses otsustada.” Tsitaadi lõpp. Kahju! Väga kahju, austatud minister Riisalo, et rohkemaks ei ole te võimeline.

Aga see on trend, head kolleegid. See on trend, mille eest on Isamaa saadikud öelnud peaministrile ja valitsusele avalikult aitäh. Ja millele peaminister on avalikult reageerinud järgmiselt: “See demokraatia õõnestamine ei tule kasuks tegelikult meie sisejulgeolekule, mis antud juhul on väga oluline kogu suures julgeolekukontekstis.” Tsitaadi lõpp. Julgeolekule kasuks ei tule, kuid lillegi ka ei liiguta olukorra muutmiseks austatud peaminister.

See trend on väärtustega kauplemine. Neid näiteid, kus eriti Reformierakond kaupleb oma väljakuulutatud väärtustega siin parlamendis, on nüüdseks juba mitmeid. Kas või meediateenuste seaduse muutmisel EKRE šantaažile allumine ning selle tulemusena vihavaenu ja diskrimineerimise õhutamine, selle lubamine Eesti meediaruumis.

Meie parlament, kes peaks seisma iga inimese eest, järjest ja järjest kaugeneb sellest põhimõttest. Eesti seadusandja hoolib Eesti inimestest valikuliselt, ja seda valijate vaikival nõusolekul. Sotsiaaldemokraadid on seni olnud ainsad, kes kõigile nendele mittehoolimise algatustele vastu on seisnud ning vastavate muudatusettepanekute vastu hääletanud. Sotsiaaldemokraadid ei kauple väärtustega. Meie jaoks on iga Eesti inimene tähtis, sõltumata sellest, mis soost ta on ja mis soost on tema partner.

Ma kutsun üles auväärt kolleege mitte toetama Isamaa esitatud muudatusettepanekuid ja mitte kustutama osa Eesti peresid Eesti seadusandlusest. Ja kui te teete seda, head kolleegid, siis ma loodan, et seda jõudu olla kõigi Eesti inimeste president jagub president Karisel, nagu seda on korduvalt olnud president Kaljulaidil. Olgu õnnelikud ja hoitud kõik Eesti pered! Aitäh! 

Aseesimees Martin Helme 

Priit Sibul, repliik.

Priit Sibul 

Jaa, kohapealt, aitäh! Nii juhtub, kui sõnadevalanguga üle saali lasta, et igaüks, kes saalis oli, sai pihta. Tasuks olla ettevaatlikum. Lihtsalt meenutan, mida ma rääkisin eelnõu tutvustades ja mida esinedes. Isamaa eesmärk ei ole mitte kedagi olnud kustutada, ei kustutatud mitte ühtegi inimest mitte kusagilt. See, et nii-öelda kustutajateks nimetada, tundub ka täiesti absurdne. Algas hea kolleegi jutt sellega, et tegemist on šantaažiga. Isamaa esitas selle eelnõu kohta kaheksa muudatusettepanekut. Ma täpselt ei saa aru, millise šantaažiga on tegu. Minu meelest on tegemist kõige tavalisema parlamentaarse võimalusega, kus ühel fraktsioonil on võimalik muudatusettepanekuid esitada ja seda Isamaa kaheksa muudatusettepaneku näol tegi. Ma palun neid muudatusettepanekuid toetada.

Aseesimees Martin Helme 

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits 

Hea juhataja! Lugupeetud homoseksuaalid ja mittehomoseksuaalid! Et ma võin tunnistada, et EKRE nimel, et ma olen sotsiaaldemokraatidega täiesti nõus, et meie oma põhimõtteid ei muuda. Selle koha pealt me oleme ühtemoodi.

Aga rääkida eelnõust: eelnõu on suurepärane. 40 lapse seadus, kelle vanematest keegi on pankrotis. Kas 40 neid on, aga nagu ma loen siit, 2017 oli 18 sellist last või 17 oli, siis oli 21 ja 2019  30. No prognoos 40. Nii et tegelikult ega neid palju ei ole. Aga samas jälle iga laps on oluline ja selle koha pealt on ka 40 lapse seadus oluline. Ja veel teine, nende surnud laste ja nende vanemate probleemide lahendamine. Nii et lõppkokkuvõttes kena seadus.

Aga siiani on kõik ilus ja nüüd äkki püüti siia, valitsus püüdis sinna sisse peita need kooseluseaduse rakenduse. Et noh, abikaasa on registreeritud elukaaslane, et on-märk nende vahele. Kui nüüd vaadata ja vaadata selle pilguga, siis võiks öelda, et see eelnõu on Pillerite, perekond Pillerite eelnõu. Teate küll, kes on perekond Pillerid, teevad ilusaid lillekimpe ja nii edasi ja on endale soetanud ka mõne lapse. Ja võiks ju öelda nüüd, et kui Pillerid lähevad pankrotti, siis hakkab see puudutama neid, nende lapsi. Aga ma arvan, et see on vähetõenäoline.

Aga palju olulisem on see, et homoseksuaale on igas populatsioonis, ka Eesti omas teatud kindel arv. Ja nendel olevate laste arv on väga-väga väike. Nii et kui me räägime 40 lapse seadusest või 30, igal juhul siis tõenäosus, et see probleem tekib, on üsna väike. Ja ma võrdleksin seda eelnõu sama, mäletate, me vahepeal menetlesime siin Piirissaare Hollandi madruse eelnõu. Üks direktiiv oli, ülimalt teoreetiline, et äkki keegi Hollandi meremees satub Piirissaarele, tahab Piirissaare laevaliinile madruseks minna. Et jah, teoreetiline, aga tõenäoliselt mitte realiseeruv või üliharv on. Nii et ma arvan, et selle koha pealt, selle nii-öelda selle kooseluseaduse rakendusakti peitmine siia on tegelikult umbes samasugune asi. Ja see, et ta nüüd sai välja võetud siit, on, ma arvan, õige asi. Ja ma loodan, et ka nii vähemalt ka edasi jääb, need §-d 2 ja 5 ja 14 ja mis siin kõik olid.

Et jah, kokku võttes ongi see, et me oleme jõudnud jälle järjekordse sellise pigem teoreetilise seaduse juurde, eelkõige mis puudutab selle kooseluseaduse rakendusakti peitmist. Kui nüüd tulla tagasi selle, alles meil oli siin, lugupeetud justiitsminister pidas oma suurepärase kõne siin ja tegelikult võiks tsiteerida sedasama, neid järeldusi siit, mida on küll mitte justiitsminister, aga siin Priit Pikamäe oma arvamuses toonud, et reeglina puudub eelnõudel seaduseelnõude seletuskirjas selle põhiseaduspärasuse analüüs –  täpselt kuulub selle eelnõu hulka. Väljatöötamiskavatsus – jälle täpselt sobib selle. Ja kui vaadata siin, tsiteerida seda teksti, mida lugupeetud justiitsministri õigusloome selles analüüsis on öeldud, siis ma tsiteerin: “Abstraktsuse minetamine ja kõikvõimalike üksikjuhtumite reguleerimine seaduse tasandil

toodab paratamatult survet uute seaduste muutmiste algatamiseks, kuivõrd liigne detailikesksus orienteerib vaid üksikjuhtumi lahendamisele.” Nii et jälle sobib suurepäraselt n-ö illustreerima õigusloome üldist olukorda. Aga rohkem ma ei tahagi midagi öelda. Aitäh!

Aseesimees Martin Helme 

Heiki Hepner, palun!

Heiki Hepner 

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Esialgu mul ei olnud kavas selle eelnõu osas siia teie ette tulla ja kõnega esineda, aga hea kolleegi Eduardi selline kirglik kõne siiski sundis mind teie ette tulema. Paraku ma pean tõesti ütlema seda, et mitte Isamaa ei taha kedagi kustutada, vaid mulle tundub, et sotsid on need, kes tahaksid ühe osa ära kustutada. Isamaa on alati seisnud selle eest, et oleks võit-võit-lahendus, et me ei sõidaks kellestki üle ja see areng oleks nii, et ka nendele, kes on traditsioonilises peremudelis kinni, see võimalus jääks.

Ma tuletan siinkohal ikkagi meelde, kuidas on olnud see arutelu aeg-ajalt siin saalis selle kooseluseaduse valguses. Just nimelt sotsid on olnud üks osa sellest, kes on soovinud, et selle teise poole lükkame laua alla, see ei ole oluline, me räägime ainult sellest, ütleme siis niimoodi, moodsast peresuhtest, mitte traditsioonisest peresuhtest. Minu meelest on see ääretult halb, et me sedasi suhtume. Me peaksime vaatama, et me kõik mahuksime ära ja et ei oleks sellist asja, et me kellegi lihtsalt kustutame. Isamaa ei ole kunagi tahtnud kedagi kustutada. See on kindlasti alusetu süüdistus.

Ja mul on hea meel, et tänases väga keerulises julgeolekuolukorras, kus meil on olnud siin tervisekriis ja on olnud energiakriis, me ei too siia selliseid punkte, mis ühiskonda lõhestavad. Meil on põhjust hoida kokku. Tõepoolest on põhjust kokku hoida, sest muret on ilma selletagi. Ma ei saa aru, miks sellist lõhet üritatakse uuesti ülesse puhuda ja miks siis ollakse justkui solvunud ja räägitakse, et Isamaa üritab kedagi tühistada. Vastupidi. Head sotsiaaldemokraadid! Praegu see sõnavõtt oli selgelt ülekohtune. Te peaksite ise peeglisse vaatama. Kes keda tühistada tahab?

See ongi tegelikult minu sõnavõtu lühike kokkuvõte. Mul on hea meel, et on aru saadud eelnõu koostamisel, kus ja mis keskkonnas me täna asume. Mul on hea meel, et on välditud lõpuks ühiskonna lõhestumist praeguses ajahetkes. Tõepoolest, mul on väga kahju ka varasemates aruteludes olnud kokkuvõttest, et ei ole üritatud saavutada võit-võit-lahendust. Aitäh!

Aseesimees Martin Helme 

Repliik. Eduard Odinets, palun!

Eduard Odinets 

Aitäh, härra aseesimees! Kuna sain mainitud, siis võin kinnitada kolleegile, et ei ole olemas traditsioonilisi või moodsaid peresid. On olemas pered ja nad on kõik väärt riigi kaitset, riigi tähelepanu ja riigipoolset hoolt. Ja sotsiaaldemokraadid kindlasti ei taha kedagi laua alla lükata. Sotsiaaldemokraadid tahavad, et me kõik istuksime ühise laua taga, nii nagu korralikus Eesti perekonnas, kus mitte kedagi ei jäeta abita, sellepärast et tema eluviis, tema sättumus, tema suhted kellelegi teisele ei sobi. Sellepärast kogu meie seadusandlus peab olema suunatud kõikidele Eesti inimestele sõltumata, meeldivad või ei meeldi meile nende suhted või nende registreeritud või tegelikult ka registreerimata partnerlus või abielu või muud sellised suhted. Niikaua, kui me ei jõua selle arusaamani, et igaüks meist on siin võrdsete õigustega ja võrdsete võimalustega, me jäämegi siin vaidlema, kes keda tahab laua alla lükata. Äkki unustame selle lükkamise teema ära, head kolleegid Isamaast, ja istume laua taga kõik koos ühe perena ja hoolime üksteisest, eriti kriisi ajal. Ja pugeda praegu kriisi taha, et kriisi ajal me võime lükata inimest edasi-tagasi, panna seadusesse, võtta seadusest välja, valitsus teeb ühte, fraktsioon teeb teist – niimoodi ei käituta kriisi ajal. Niimoodi me oma ühiskonda koos ei hoia.

Aseesimees Martin Helme 

Õnne Pillak, palun!

Õnne Pillak 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tulin siia, et natuke jahutada emotsiooni. Kogu lugupidamise juures naiste vastu ma hetkel pöördun armsate meeskolleegide poole. Et natukene võtame seda emotsiooni maha. Ja kolm asja. Esiteks, ei maksa seda eelnõu pisendada. See ei ole 40 lapse eelnõu, see on kõikide laste, keda planeeritakse, eelnõu. See 40 last, kes on sihtgrupp täna, keda puudutab pankrotimenetluse pool, see on üks osa ainult sellest eelnõust. Ja nii, nagu siin on juba kõlanud, isegi kui see laps täna praegu oleks üks laps, kelle elu see mõjutaks, siis ikka see on oluline. Me ei tea ju, mis tulevik toob, ja see tuleb ära muuta.

Teine pool, nagu ma ütlesin, see eelnõu sihtgrupp on palju suurem, sest see, mis puudutab vanemahüvitist, vanemapuhkuse poolt, see puudutab kõiki lapsi, kõiki peresid, kes planeerivad pisiperet. Ja need muudatused on vaja ära teha.

Kolmandaks, nagu nagu siin juba kõlas, olemasolev olukord ühelegi perele ei muutu halvemaks. Ma saan aru nendest, kes ei ole tehtud kompromissiga nõus, aga teinekord ongi vaja teha kompromiss. Ma tuletan meelde, et poliitika ongi kompromisside kunst. Ja, Eduard, sa võid naerda või muiata, aga kui on valiku koht, kas teha muudatused, mis on vaja kõikidele peredele täna, või jätta need otsused lauasahtlisse, sest ei leita üksmeelt, siis mina arvan küll, et lastega perede heaks on vaja leida see üksmeel. Ja see täna on leitud.

Ma palun neid otsuseid, mis sotsiaalkomisjon on teinud, toetada ja lähme selle eelnõuga edasi ja võtame selle vastu, et alates 1. aprillist vajalikud muudatused lastega peredele saaks jõustuda. Aitäh!

Aseesimees Martin Helme 

Aitäh! Sõnavõtusoove rohkem ei näe. Ahah, on siiski. Sõnavõtt kohapealt. Indrek Saar, palun!

Indrek Saar 

Aitäh! Ma ka arvan, et võiks natukene kuulata ka vahepeal, mida kolleegid saalis räägivad. Aga vastuseks Õnne Pillakule: kindlasti on see väga oluline eelnõu. Aga sellest eelnõust jäetakse siiski mingi osa ühiskonnast välja. Nii nagu sa, hea kolleeg, ise ütlesid: kui see on kas või üks laps, kes valikuliselt jäetakse siit välja, siis ei ole see hea käitumine. Antud eelnõu on esitanud Vabariigi Valitsus. Kui Vabariigi Valitsusel oleks tahe põhimõtteliselt kaitsta kõiki lapsi, kas või seda ühte, kes siit praegu välja jääb, sest ta valikuliselt jäetakse siit välja nende muudatusettepanekutega, mis tehti. Valitsus tuli täitsa hea eelnõuga. Aga muudatusettepanekud, mis siin tehti, sellega jäetakse mõned lapsed siit kindlasti välja. Kui valitsusel oleks olnud põhimõtteline tahtmine käsitleda kõiki lapsi võrdselt, siis ta oleks sidunud selle eelnõu usaldushääletusega. Ja see oleks siin ära hääletatud, hoolimata sellest, et osad opositsioonierakonnad ähvardasid selle eelnõu obstruktsiooniga umbe joosta, aga valitsusel oli võimalus jääda oma põhimõtetele kindlaks ja kaitsta kõiki lapsi. Valitsus ei kasutanud seda võimalust. Tänan tähelepanu eest!

Loe täispikka stenogrammi siit: https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202203091400#PKP-334821

Kolmas lugemine toimub 16.03.2022.

Foto: Riigikogu/Erik Peinar

Allikas: Riigikogu