Riigikogu võttis tänasel istungil vastu perehüvitiste seaduse muudatused, millest aga EKRE ja Isamaa survel jäeti välja registreeritud elukaaslased. Esialgne seaduse eelnõu nägi ette, et perehüvitise seadus kehtib ka registreeritud elukaaslastele.Toome teieni Riigikoguliikme Riina Sikkuti kõne enne seaduse vastuvõtmist.“Lugupeetud kolleegid! Nii nagu teisel lugemisel, peavad sotsiaaldemokraadid selgelt välja tooma selle, et ei ole aktsepteeritav teatud perede kaitse alt väljajätmine. Perehüvitiste seadusega on meil selline lugu, et tõesti väga palju häid asju on, on peresid, kes saavad seetõttu vanemahüvitist, millele neil varem õigust ei olnud, on elatisabi maksmisega seotud muudatused. Ja kahtlemata neid saab ainult toetada. Hääletame kolmandal lugemisel ka selle seaduseelnõu poolt. Aga see, kuidas menetlus on toimunud, see tegelikult ei ole aktsepteeritav. Ühelt poolt on EKRE ja Isamaa fraktsioon, kes ütlevad, et tuleb vältida kooseluseaduse varjatud jõustamist teiste seaduste muutmise kaudu ning väärtustada traditsioonilist registreeritud abielu mehe ja naise vahel. Ja siis on minister Signe Riisalo, kes ütleb, et ärge selle seaduse pärast muretsege, seal ei ole registreeritud elukaaslast küll mainitud, aga seaduse rakendamisel tuleb ametkondadel lähtuda kohtute otsustest ja Riigikohtu asjasse puutuvast praktikast. Ehk siis tegelikult on meil segane seis, on kaks erakonda, kes ei soovi kooseluseaduse rakendamist, aga minister ütleb, et seda rakendatakse niikuinii.Tegelikult oleks aus see seis ikkagi seadusesse kirja panna. Et tõepoolest, vanemahüvitist ja elatisabi puudutav regulatsioon kehtib kõigi Eesti perede kohta, ka nende perede kohta, kus on tegemist registreeritud elukaaslastega. Ja kui me vaatame selle konkreetse eelnõu menetlust teemat kõrvale jättes, siis see suhtumine, et kui esitatakse paarsada muudatusettepanekut, siis ei, kohe taandume, ei hakka vastu, anname järgi ja anname järgi põhimõttelistes küsimustes ja anname järgi kellegi teise õiguste arvelt. Seda tüüpi taandumine, soovimatus üldse põhimõttelises küsimuses arutelu pidada, et kui tegelikult me näeme ju, et me võime need muudatusettepanekud ära menetleda, et no eks see siis ongi kõigi meie vaev, oleme siin öö läbi ja me saame selle asja tehtud ja me saame seaduse, mis on Riigikohtu lahenditega kooskõlas, mis kaitseb kõigi perede õigusi ja mida saavad siis nii Sotsiaalkindlustusamet, kohalikud omavalitsused selgelt rakendama hakata, aga praegu meil jätkub see segane lugu seetõttu, et me ei suuda põhimõttelistes küsimustes selget joont hoida, ja kriitika käib koalitsiooni kohta.Ei saa leppida sellega, et minister on öelnud, et tuli loobuda registreeritud kooselu mainimisest, sest see ei leidnud parlamendis piisavalt toetust. Mis mõttes ei leidnud parlamendis piisavalt toetust? Ma saan aru, et koalitsioonierakonnad toetavad ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab samuti. See on täiesti piisav toetus, et sellist muudatusettepanekut rakendada. Küsimus on otsustes, mis on tehtud menetluse raames. Seda, et samalaadne taandumine mõnesaja muudatusettepaneku ees on toimunud meediateenuste seaduse puhul, rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse eelnõu menetlemisel. Nii nagu infotunnis peaminister väga ilusti seletas ka Ukraina olukorda ja seda, et millal tuleb enda eest seista, millal tuleb taanduda, siin samamoodi, et no olgu, anname siis meediateenuste seaduse puhul järgi, taandume rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse puhul, nüüd võtame sammu tagasi perehüvitiste seaduse puhul, aga siis tuleb järgmine seadus, tulevad jälle need paarsada muudatusettepanekut ja jälle tehakse EKRE-le sobiv muudatus valitsuse esitatud eelnõusse. See praktika, see taandumise praktika ja põhimõttelistes küsimustes sammu tagasi astumine, see ei saa ju jätkuda. Ja meie siin saalis saame öelda, et ei, et las seadus olla kooskõlas sellega, mida ütlevad meile Riigikohtu lahendid, las olla selgus majas ja tegelikult kõigi perede huvid kaitstud. Nii et ma väga loodan, et ühtegi sellist olukorda, kus põhimõttelistes küsimustes tehakse lihtsalt taandumissamm paarisaja muudatusettepaneku ees ja ei leita teisi viise, kuidas see valitsuse soov tegelikult sisuliselt jõustuda, ma loodan, et seda siin saalis rohkem ei juhtu. Aitäh!”Allikas: Riigikogu.eeFoto: sotsid.ee
Dokfoto Keskus: Aleksandra Lemke püüab ehitada sildu kogukondade vahel
Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses on avatud Aleksandra Lemke portreefoto näitus «Meist».Näitusel on kujutatud Soomes elavad LGBTIQA+ inimesed, kes võtavad endale koha ühiskonnas, kuhu nemadki kuuluvad. Neil on õigus sellele, et neid kuulataks ja nähtaks ning et neil oleksid meie ühiskonnas võrdsed võimalused. Selle näituse eesmärk on neid võimestada, edendada nende inimõigusi ja suurendada teadlikkust LGBTIQA+ kogukonna mitmekesisusest.Näitus edendab vastasseisude hävitamist. Inimestel võib olla palju identiteete ja eesmärk peaks olema võrdsus, ükskõik milline kellegi taust on. Näitusel olevad fotod on mõeldud nende rahvuslikku või usulisse vähemusse kuuluvate inimeste julgustamiseks, kes kuuluvad ka seksuaalsesse või soolisse vähemusse. Nad ei ole oma lugudega üksi. Nende piltide eesmärk on näidata inimesi sellisena, nagu nad tahavad, et neid nähtaks. Pildid võimaldavad neil väljendada oma tõelisi tundeid ja samal ajal tugevdada mõtet, et mitmekesisus on miski, mis inimkonda ühendab. Samuti julgustab väljapanek laiemat publikut arutlema vähemuste vastu suunatud diskrimineerimise üle ja olema teadlikud diskrimineerimise mõjust neile, kes seda kogevad.«Näitus «Meist» loob ruumi kasvamiseks ja avardumiseks. Selles on inimeseks olemise ilu ja elu rikkust. Selles on inimlikku ühendust ja individuaalset eripära. Siin on intiimsust, lähedust ja sildade ehitamist. Siin tekib soov olla ise parem inimene ja aidata kaasa tervema ühiskonna loomisel,» ütleb näituse üks kuraatoritest Kristel Aimée Laur.Poolas 1989. aastal sündinud ja seni maailmas moefotograafina läbi löönud autor elab ja töötab Soomes ning tegu on tema esimese suurema dokumentaalfoto projektiga. Teda inspireerivad inimesed, riided, kohad ja loomulik valgus.Näitus on Seta, Lõuna-Soome Etno, Helsingi pride-kogukonna ja Helsingi linna ühise projekti ning Caisa kultuurikeskuse ja Stoa vahelise koostöö tulemus. Projekti on rahastanud Soome justiitsministeerium.Näitus on valminud koostöös Soome suursaatkonnaga.Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Nordea, Sorainen, Märt Lume, Rain Rannu.Kuraatorid: Kristel Aimée Laur ja Toomas Järvet.Näitus jääb avatuks kuni 22. maini Telliskivi Loomelinnakus asuvas Juhan Kuus Dokfoto Keskuses.
