5. märtsil valitakse uus Riigikogu koosseis ning kõik vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud saavad valida oma esindaja. Vikervaade andis erakondade Riigikogu kandidaatidele võimaluse ennast kogukonnale tutvustada läbi küsimuse “Kuidas seisan valituks osutumisel LGBT+ kogukonna huvide ja õiguste eest?”5. artiklis tutvustavad ennast Sten Laansoo, Natalie Mets ja Lemmit Kaplinski.Sten LaansooErakond: Eesti Reformierakond Kandideerin Riigikogu valimistel Tallinnas Mustamäe ja Nõmme ringkonnas.  Olen lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Tallinna reaalkooli. Praegu töötan Reformierakonna välissekretärina Brüsselis. Eelnevalt olen töötanud Riigikogus ning olnud Kaja Kallase nõunik nii parlamendis kui ka valitsuses. Kogu oma elu olen elanud Tallinnas Nõmmel. Seisan selle eest, et Eesti oleks avatud, tolerantne riik, kus kõik saaksid tunda end väärtustatuna. Samuti pean oluliseks, et meil oleks jätkusuutlik keskkonnapoliitika ning meie loodus hoitud ja energeetikas kasutusel innovaatilised taastuvenergia lahendused. Riigikogusse valituks osutumisel toetan abieluvõrdsuse kehtestamist ja kooseluseaduse rakenduseaktide vastuvõtmist. Samuti seksuaalhariduse kaasajastamist, et LGBT+ teemad oleksid üldhariduskoolides paremini kajastatud. Lisaks tuleks keelustada vaenukõne. Eestis ei saa olla kohta mistahes õigusvastasel vägivallal. Selleks tuleb lõpule viia karistusseadustiku muutmine selliselt, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne.  LGBT+ kogukonda puudutavate otsuste tegemisel pean loomulikult oluliseks nii huvikaitseorganisatsioonide kui kogukonna kaasamist, et koostöös leida parimad lahendused.  Natalie MetsErakond: Eesti Sotsiaaldemokraatlik ErakondSisenesin poliitikasse, sest soovin panustada Eesti riigi tulevikku ja sotsiaaldemokraadid hoolivad kõikidest inimestest, keskkonnast, kultuurist ja meie riigi jätkusuutlikkusest. Nii nagu minagi. Olen kogukonnaraadio IDA kaasasutaja ning mul on üle kümne aasta kogemust kultuurikorraldajana – armastan kogu kultuurivaldkonda põrandaalustest tantsuklubidest folgifestivalideni. Olen ka MTÜ Päevad ja Ööd kaasasutaja ning töötan selle nimel, et menstruatsioonitooted oleksid tasuta kättesaadavad.Esimene ja toona ainus parlamendierakond, kes 2019. aastal julges lubada kooseluseaduse rakendusaktidede vastuvõtmist oli Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning nendel valimistel on sotsid ainus parlamendierakond, kelle programmist leiab lubaduse kehtestada perekonnaseaduses abieluvõrdsus.Abieluvõrdsus ehk inimese õigus abielluda teise inimesega, soost olenemata, on kehtestatud hetkel 32 riigis, sealhulgas Eestile nii suureks eeskujuks olevates Põhjamaades, aga ka Sloveenias ja Maltal.Abieluvõrdsusest ja LGBT+ inimeste õigustest rääkides, räägime inimõigustest – kõikide inimeste õigustest olla õnnelik, väärtustatud ja hoitud. Täpselt nii lihtne see ongi.Nii kaua kuni Eestis ei kehti abieluvõrdsus ei saa me väita, et me peame võrdselt oluliseks või kaitseme kõiki oma inimesi.Lemmit KaplinskiErakond: Eesti Sotsiaaldemokraatlik ErakondMinust:Semiootik-poliitik, tuumaenergia entusiast ja haridusvaldkonna abilinnapea. LGBT kogukonnale vahest teada ka läbi Heameeleavalduste korraldamise koos tollaste kaaslastega. Veendunud demokraadina on inimõigused minu jaoks üheks küsimuseks, kus kompromissid ei ole võimalikud. LGBT õigused on inimõigused.Mida luban:Hoiame fookust: abieluvõrdsus.

5. märtsil valitakse uus Riigikogu koosseis ning kõik vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud saavad valida oma esindaja. Vikervaade andis erakondade Riigikogu kandidaatidele võimaluse ennast kogukonnale tutvustada läbi küsimuse “Kuidas seisan valituks osutumisel LGBT+ kogukonna huvide ja õiguste eest?”4. artiklis tutvustavad ennast Eveliis Padar, Johanna Maria Tõugu ja Laila Kaasik.Eveliis PadarErakond: Eesti Sotsiaaldemokraatlik ErakondKandideerin Riigikokku Tartu linnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Olen kogu oma akadeemilise karjääri pühendanud LGBTQI+ kogukonna võimestamisele ja nähtavaks muutmisele ning akadeemiaski pidanud pidevalt seisma silmitsi olukordadega, kus LGBTQI+ uuringuid, soouuringuid ja eestikeelset valdkonna uurimist ja arendamist on marginaliseeritud ja tühistatud. Oma tööga olen alati püüdnud anda häält neile, kes ühiskondlikus võimuhierarhias on olnud nõrgemal positsioonil ning kavatsen enda jaoks oluliste teemade eest seismisega jätkata ka Riigikogus.Töötan Mõttekojas Praxis soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programmi analüütikuna ja seega on LGBTQI+ kogukonna teemad – võrdsed õigused ja võimalused ka minu igapäevasel töölaual. Cum laudele kaitstud magistritöös uurisin, millised on kogukonna ootused poliitikakujundajatele ja riigile – kurb on see, et 10 aastaga on selles vallas olnud Eestis vaid paigalseis. Kodanikuaktivistina ja Tartu Linnavolikogu liikmena olen olnud koos mõttekaaslastega Tartu Heameeleavalduste korraldajaks ja eestvedajaks ning kirjutanud LGBTQI+ kogukonna huvikaitse teemadel mitmeid arvamuslugusid.Minu jaoks on valdkonniti palju olulisi põhimõtted, mille rakendamiseks järgmine Riigikogu koosseis, aga ka ametkonnad peavad tööd tegema, et LGBTQI+ kogukonna õigused oleksid võrdselt tagatud:PEREPOLIITIKATURVALISUSTERVISHOIDHARIDUSJohanna Maria TõuguErakond: Eestimaa RohelisedOlen Johanna Maria Tõugu, Roheliste erakonna kaasjuht. Kandideerin Roheliste nimekirjas Tallinna kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel. Olen intersektsionaalne feminist ja minu jaoks on väga oluline sotsiaalne õiglus. Mind on tõuganud poliitikasse just vajadus kaitsta ja kosta nende eest, kes seda paraku praegu ise teha ei saa või abistada neid, kelle hääl on tänases ühiskonnas kahjuks liiga summutatud. See põhimõte seob hooliva sotsiaalpoliitika, õiglase majanduspoliitika ja teaduspõhise keskkonna- ja kliimapoliitika, mille eest ma südamest pingutan! “Kuidas seisan valituks osutumisel LGBT+ kogukonna huvide ja õiguste eest?”Kui LGBT+ õigused on kaitstud, on kindel, et paraneb ühiskonna vaimne tervis ja turvatunne – ja just seda me kindlasti oma riigile ju soovime!Laila KaasikErakond: Eestimaa RohelisedOlen LGBTQ+ aktivist (ise olen bi/pan ja soo kohapealt veel otsin selgust, aga “mittebinaarne” või “genderfluid” sobib mulle hetkel) ja Progressiivse Liikumise asejuht ja asutajaliige.Hariduselt bioloog ja hetkel töötan kosmosetehnoloogia insenerina.Erakond Eestimaa Rohelised volikogu liige, erakonnaga liitusin ja volikokku kandideerisin eesmärgiga toetada LGBT+ inimesi. Minu esimesel volikogu koosolekul võtsime vastu volikogus esimese erakonnana Eestis seisukoha et toetame sooneutraalset abielu. “Kuidas seisan valituks osutumisel LGBT+ kogukonna huvide ja õiguste eest?”Rohelistel on programm milles on juba paljud mu eesmärgid kirjas. Mulle paar hingelähedast punkti Roheliste programmist:Ravikindlustus on oluline kõigile aga ka LGBT+ inimestele kuna transsoolistel inimestel peab olema abi sooliseks üleminekuks alati kättesaadav. Lisaks kättesaadav arstiabi ja vaimse tervise abi on oluline paljudele LGBT+ inimestele kelle seas on diskrimineerimise ja kiusu tõttu suur oht vaimse tervise probleeme kogeda.Riigikogus käituksin oma südametunnistuse järgi ja võitleks just nimelt esmajärjekorras LGBT+ õiguste eest, just see teema oli see mis mind poliitikasse tõi. Mul ei ole soovi poliitikas karjääri teha vaid seista enda, oma sõprade ja ka kõigi teiste inimõiguste eest, seega mul ei ole põhjust teha liigseid kompromisse või karjääri nimel oma eesmärke hüljata.