Riigikogu kandidaadid: Kuidas seisan valituks osutumisel LGBT+ kogukonna huvide ja õiguste eest? #4

5. märtsil valitakse uus Riigikogu koosseis ning kõik vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud saavad valida oma esindaja. Vikervaade andis erakondade Riigikogu kandidaatidele võimaluse ennast kogukonnale tutvustada läbi küsimuse “Kuidas seisan valituks osutumisel LGBT+ kogukonna huvide ja õiguste eest?”

4. artiklis tutvustavad ennast Eveliis Padar, Johanna Maria Tõugu ja Laila Kaasik.

Eveliis Padar

Eveliis Padar

Erakond: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Kandideerin Riigikokku Tartu linnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Olen kogu oma akadeemilise karjääri pühendanud LGBTQI+ kogukonna võimestamisele ja nähtavaks muutmisele ning akadeemiaski pidanud pidevalt seisma silmitsi olukordadega, kus LGBTQI+ uuringuid, soouuringuid ja eestikeelset valdkonna uurimist ja arendamist on marginaliseeritud ja tühistatud. Oma tööga olen alati püüdnud anda häält neile, kes ühiskondlikus võimuhierarhias on olnud nõrgemal positsioonil ning kavatsen enda jaoks oluliste teemade eest seismisega jätkata ka Riigikogus.

Töötan Mõttekojas Praxis soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programmi analüütikuna ja seega on LGBTQI+ kogukonna teemad – võrdsed õigused ja võimalused ka minu igapäevasel töölaual. Cum laudele kaitstud magistritöös uurisin, millised on kogukonna ootused poliitikakujundajatele ja riigile – kurb on see, et 10 aastaga on selles vallas olnud Eestis vaid paigalseis. 

Kodanikuaktivistina ja Tartu Linnavolikogu liikmena olen olnud koos mõttekaaslastega Tartu Heameeleavalduste korraldajaks ja eestvedajaks ning kirjutanud LGBTQI+ kogukonna huvikaitse teemadel mitmeid arvamuslugusid.
Minu jaoks on valdkonniti palju olulisi põhimõtted, mille rakendamiseks järgmine Riigikogu koosseis, aga ka ametkonnad peavad tööd tegema, et LGBTQI+ kogukonna õigused oleksid võrdselt tagatud:

PEREPOLIITIKA

  •  Kooseluseaduse rakendusaktid tuleb vastu võtta.
  • Abieluvõrdsus peab kehtima kõigile.
  • Võimalused peret luua ja seda kaitsta peaksid olema LGBTQI inimestel võrdsed heterodega.
  •  Kooselu registreerinud paarile sündivat last ei peaks lapsendama, vaid pidama paari lapseks nagu abielus inimeste puhul.
  •  Transinimesi ei tohi sootähise muutmise eeldusena sundida hormoonravile, et mitte panna ohtu nende reproduktiivvõimet. Vastav regulatsioon tuleks viia kooskõlla rahvusvaheliste inimõigusnormidega, sh Euroopa inimõiguste kohtu lahenditega.
  •  Transinimesi, kes vahetavad sooidentiteedi tunnustamise käigus oma sootähise dokumentidel, ei tohi ähvardada nende kehtiva abielu kehtetuks tunnistamisega. Vastav regulatsioon tuleks viia kooskõlla rahvusvaheliste inimõigusnormidega, sh Euroopa inimõiguste kohtu lahenditega.

TURVALISUS

  • Õiguskaitseorganite töötajate hoiakute muutmiseks LGBTQI sõbralikuks, on vaja regulaarseid koolitusi ning teadmised LGBTQI inimeste kui haavatava grupi vajadustest peaksid olema osa esmatasandi töötajate baasõppest.
  • Reageerijate väljaõppe osa peaks olema ka vaenukuritegude olemuse tundma õppimine – oskus neid ära tunda ja menetlussüsteemis vastavalt märkida.
  • Ühiskonnas on vajalik elanike hoiakutega järjepidevalt tööd teha, et vähendada vaenu ja luua LGBTQI inimestele turvatunnet.
  • Viia Eesti kehtiv õigus kooskõlla rahvusvaheliste normidega, mis tagavad kõrgeima kaitse LGBTQI inimeste vastu suunatud vaenukuritegude eest.

TERVISHOID

  • Tervishoiu teemadel tuleb Eestis seadusandlikud ja hariduslikud lüngad katta – arstiõppe ja tervishoiutöötajate täiendõppe osa peab olema inimõigustepõhise lähenemise õpetamine tulevastele tervishoiutöötajatele. Tervishoiutöötajate suhtumiste ja hoiakutega tuleb süstemaatiliselt tegeleda, et tagada LGBTQI+ patsientide võrdne ja stigmadevaba kohtlemine tervishoiusüsteemis
  • Kiiremas korras tuleks tõlkida ja kasutusele võtta RHK-11, mis depsühhopatologiseerib transidentideedid.
  • Eesti tervishoiusüsteemis transinimestele transspetsiifilise tervishoiuteenuste süsteem tuleb lahti haakida riiklikust soolise identiteedi tunnustamise korrast. See tähendab, et transtervishoiuteenuse saamine ei peaks olema sõltuv inimese soolise ülemineku protsessist, mis puudutab tema sootähise ja nime muutmist ja vastupidi.
  • Transinimestele transspetsiifilise tervishoiuteenuste pakkumine ei tohi olla sõltuv sellest, kas inimene on valmis riiklikult pealesurutud psühhopatologiseerimisega ehk kohustusliku psühhiaatrilise ekspertiisiga. Ühegi teise tervishoiuteenuse osutamine ei ole seatud sõltuvusse inimese nn terveks tunnistamisest psühhiaatrite poolt. Kohustuslik psühhiaatriline ekspertiis psühhopatologiseerib transinimesi ning on vastuolus õigusega eraelu kaitsele. Isegi kui transinimesel on vaimse tervise probleeme, peab tal olema võimalus kasutada transspetsiifilise tervishoiu teenuseid, nagu hormoonravi või korrigeeriv kirurgia.
  • Transspetsiifiline tervishoiuteenus peab olema kättesaadav ka mittebinaarsetele inimestele.
  • Võtta vastu VõrdKSi muutmise seadus, mis laiendab kaitse diskrimineerimise eest ka teenuste pakkumisele, sh tervishoiuteenustele.

HARIDUS

  •  Koolikiusamise ennetamine ja sellele reageerimine peab arvestama LGBTQI noorte kogetut ning seda, et levinud on kiusamine, millel on trans- või homofoobne sisu.
  •  Üldhariduskoolide õpetajate tuleb tagada inimõiguste ja võrdse kohtlemise ning LGBTQI teemaline väljaõpe kas osana õpetaja baasharidusest või täiendkoolitusena.
  •  HTMi valdkonnapõhilised strateegilised dokumendid peavad sisaldama inimõigusi, sh LGBTQI õigusi austavaid väärtusi.
  •  Nii üldharidus- kui ka kõrgkoolide õppekavades peaks olema käsitletud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise keelu teemad, et iga koolilõpetaja Eestis teaks, millises väärtusruumis ta elab, mis on diskrimineerimine ning kuidas sellest hoiduda.
  •  Õpetajatel on vaja tuge, et nad saaksid käsitleda klassis LGBTQI teemasid. Tugi peab tulema muuhulgas HTMist ja kooli juhtkondadelt. Tuge on vaja selleks, et õpetajad ei jääks üksi vanematega, kes seavad küsimusele alla LGBTQI teemadel koolis antava õpetuse sisus.
  •  Õppematerjalides peavad olema esindatud erinevad peremudelid ja erinevad soolised ja seksuaalsed identiteedid. Õpetajaid tuleb julgustada olemasolevaid LGBTQI-tundlikke materjale kasutama.
  •  Õpetajatele ja koolitöötajatele baas- ja täiendõppes peaks olema tagatud LGBTQI võrdsuse teemade kohta teadmiste andmine, et tõsta nende teadlikkust.

Johanna Maria Tõugu

Johanna Maria Tõugu

Erakond: Eestimaa Rohelised

Olen Johanna Maria Tõugu, Roheliste erakonna kaasjuht. Kandideerin Roheliste nimekirjas Tallinna kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel. 

Olen intersektsionaalne feminist ja minu jaoks on väga oluline sotsiaalne õiglus. Mind on tõuganud poliitikasse just vajadus kaitsta ja kosta nende eest, kes seda paraku praegu ise teha ei saa või abistada neid, kelle hääl on tänases ühiskonnas kahjuks liiga summutatud. 

See põhimõte seob hooliva sotsiaalpoliitika, õiglase majanduspoliitika ja teaduspõhise keskkonna- ja kliimapoliitika, mille eest ma südamest pingutan!

 “Kuidas seisan valituks osutumisel LGBT+ kogukonna huvide ja õiguste eest?”

  • Kehtestan abieluvõrdsuse ja võtan kooseluseaduse rakendusaktid täies mahus vastu.
  • Ametlikes dokumentides ja asjaajamises tuleb sisse viia kolmas soomarker. 
  • Haridusasutustes tuleb rohkem rääkida lgbt+-teemadest ja kaasajastada seksuaalhariduse õpet. 
  • Seadusandluses tuleb muuta seksuaalakt nõusolekupõhiseks. See aitab kaitsta seksuaalkuritegude ohvreid.
  • Rajan rohkem sooneutraalseid tualettruume avalikesse kohtadesse ja hoonetesse. 

Kui LGBT+ õigused on kaitstud, on kindel, et paraneb ühiskonna vaimne tervis ja turvatunne – ja just seda me kindlasti oma riigile ju soovime!


Laila Kaasik

Laila Kaasik

Erakond: Eestimaa Rohelised

Olen LGBTQ+ aktivist (ise olen bi/pan ja soo kohapealt veel otsin selgust, aga “mittebinaarne” või “genderfluid” sobib mulle hetkel) ja Progressiivse Liikumise asejuht ja asutajaliige.

Hariduselt bioloog ja hetkel töötan kosmosetehnoloogia insenerina.

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu liige, erakonnaga liitusin ja volikokku kandideerisin eesmärgiga toetada LGBT+ inimesi. Minu esimesel volikogu koosolekul võtsime vastu volikogus esimese erakonnana Eestis seisukoha et toetame sooneutraalset abielu.

 “Kuidas seisan valituks osutumisel LGBT+ kogukonna huvide ja õiguste eest?”

Rohelistel on programm milles on juba paljud mu eesmärgid kirjas. Mulle paar hingelähedast punkti Roheliste programmist:

  • “Pooldame sooneutraalset abielu ja selle sätestamist Perekonnaseaduses.”
  • “Toetame soomarkeri muutmise protsessi lihtsustamist ning mittebinaarse soomarkeri võimaldamist dokumentides.”’
  • “Seame eesmärgiks, et aastaks 2025 on kõigil kodanikel võimalus olla ravikindlustatud sõltumata nende tööhõivest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast.”

Ravikindlustus on oluline kõigile aga ka LGBT+ inimestele kuna transsoolistel inimestel peab olema abi sooliseks üleminekuks alati kättesaadav. Lisaks kättesaadav arstiabi ja vaimse tervise abi on oluline paljudele LGBT+ inimestele kelle seas on diskrimineerimise ja kiusu tõttu suur oht vaimse tervise probleeme kogeda.

Riigikogus käituksin oma südametunnistuse järgi ja võitleks just nimelt esmajärjekorras LGBT+ õiguste eest, just see teema oli see mis mind poliitikasse tõi. Mul ei ole soovi poliitikas karjääri teha vaid seista enda, oma sõprade ja ka kõigi teiste inimõiguste eest, seega mul ei ole põhjust teha liigseid kompromisse või karjääri nimel oma eesmärke hüljata.

Skip to content