Baltic Pride pidulikul avamisel Fotografiskas tunnustas Eesti LGBT Ühing Vikerkaarekangelasi.Baltic Pride 2023 avamisel Fotografiskas tunnustas Eesti LGBT Ühing inimesi ja organisatsioone, kes on oma sõnade ja tegudega kogukonna elu edendanud ja LGBT+ inimeste eest seisnud.Avakõne pidas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.„Abieluvõrdsus loob meie ühiskonda juurde võrdsust laiemalt ja olen tänulik, et LGBT+ kogukond on kõikide nende aastate jooksul olnud nõnda mõistev ja kannatlik. Kuigi tegemist on tehniliste õigusruumi muudatustega, on need siiski märgilised ning taandavad loodetavasti ka põhjendamatuid hirme. Ühesugused õigused kõigile on midagi nõnda elementaarset, et need diskussioonid on oma sisult kuulunud tegelikult samuti taasiseseisvunud Eesti algusaastatesse,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.Vikerkaarekangelase märgise võitsid 12 kategoorias järgmised inimesed või organisatsioonid:Akadeemiline ja teadustegevus – Andreas KalkunÄri ja ettevõtlus – Sveta baarOma hääl ehk kogukond iseendast – Alana ProosaPoliitika, seadusloome, valitsus – Advokaadibüroo LivertePoliitika, seadusloome, valitsus – Signe RiisaloMeedia, kampaania, teavitustöö – PraxisEetika, moraal ja religion – Triin KäppHaridus ja noorsootöö – Peemoti keskusKultuur – Q-spaceVaimne Tervis, meditsiin – Mairi KahaTiivustaja – Laura BarboElutöö – Geikristlaste KoguAmeerika Ühendriikide suursaadik Eestis George P. Kent andis USA saatkonna nimel üle eriauhinna inimõiguste, võrdse kohtlemise ja kaasamise edendamise eest. Auhind anti Kristiina Rauale tunnustuseks tema aastatepikkuse pühendunud LGBTQI+ õiguste ja inimõiguste propageerimise eest.Palju õnne kõikidele Vikerkaarekangelastele!Esimest korda tunnustati Vikerkaarekangelasi 2020. aastal IDAHOTi ehk rahvusvahelise LGBT-vaenu vastase päeva puhul.Vaata galriid!
Sotsiaalkaitseminister Riisalo avas Baltic Pride kultuurifestivali
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo avas eile õhtul Fotografiskas tänavuse Baltic Pride kultuurifestivali vikerkaarekangelaste gala, kus tunnustati inimesi, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud.„Abieluvõrdsus loob meie ühiskonda juurde võrdsust laiemalt ja olen tänulik, et LGBT+ kogukond on kõikide nende aastate jooksul olnud nõnda mõistev ja kannatlik. Kuigi tegemist on tehniliste õigusruumi muudatustega, on need siiski märgilised ning taandavad loodetavasti ka põhjendamatuid hirme. Ühesugused õigused kõigile on midagi nõnda elementaarset, et need diskussioonid on oma sisult kuulunud tegelikult samuti taasiseseisvunud Eesti algusaastatesse,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.Tänavu pälvisid vikerkaarekangelaste tunnustusmärgi Andreas Kalkun (akadeemiline ja teadustegevus), Sveta baar (äri ja ettevõtlus), Alana Proosa (oma hääl ehk kogukond iseendast), Advokaadibüroo Liverte (poliitika, seadusloome, valitsus), Signe Riisalo (poliitika, seadusloome, valitsus), Praxis (meedia, kampaania, teavitustöö), Triin Käpp (eetika, moraal ja religioon), Peemoti keskus (haridus ja noorsootöö), Q-Space (kultuur), Mairi Kaha (vaimne tervis, meditsiin), Laura Barbo (tiivustaja) ning Geikristlaste Kogu (elutööpreemia).Baltic Pride on LGBT+ kultuurifestival, mis toimub kordamööda Baltimaade pealinnades: Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Viimane Baltic Pride toimus Tallinnas 2017. aastal, kuna 2020. aastal jäi see koroona tõttu ära. Selle aasta sõnum „üks kõigi ja kõik võrdsuse eest“ kutsub üles solidaarsusele: LGBT+ kogukond ei ole pride’il üksi.Pride’i kuul tähistatakse LGBT+ kogukonda ja kultuuri, juhitakse tähelepanu LGBT+ inimeste õigustele ning mitmekesisuse, eneseväljenduse ja võrdõiguslikkuse olulisusele. Pride’i kuu päritolu ulatub tagasi 1969. aasta juunikuusse, kui New Yorgis toimus Stonewalli ülestõus. See oli märkimisväärne sündmus, kus LGBT+ inimesed astusid vastu politsei jõu kasutamisele ja tagakiusamisele. Stonewalli ülestõus sai alguse LGBT+ õiguste liikumine.
Riina Sikkut: abieluvõrdsus on oluline samm sallivuse pikal teekonnal
Täna algab Tallinnas Baltic Pride festival, mille tänavune hüüdlause on “Üks kõigi ja kõik võrdsuse eest”, mis illustreerib ja tõstab esile ka abieluvõrdsusega seotud temaatikat.Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ja terviseminister Riina Sikkut ütles, et tal on hea meel, et tänavu Tallinnas toimuv Baltic Pride räägib kõikide inimeste võrdsusest ja õigustest olla ühiskonnas aktsepteeritud ja väärtustatud. “Praegu on Riigikogus viimaks käsitlemisel koos abieluvõrdsusega kooseluseaduse rakendusaktid, mida on Eestis kaua oodatud – on oluline, et me arutleme üheskoos neil teemadel ning oleme ühiskonnana valmis astuma edasi järgmise olulise sammu võrdsuse poole,” sõnas ta.Sikkut nentis, et kui abieluvõrdsus saab teoks ja kooseluseaduse rakendusaktid vastu võetud, ei tähenda see seda, et kõik mured saavad lahendatud. “Meil on jätkuvalt tarvis tegeleda sellega, et liiguksime avatuma ühiskonna poole, kus LGBT+ inimesed ei pea oma identiteedi tõttu kogema kiusamist ja diskrimineerimist koolis, töökohal või tänaval. Pikk tee on veel minna, et Eestis oleks tagatud kõigi väärikus,” ütles ta.Endise majandus- ja taristuministri ning praeguse terviseministrina tõi Sikkut välja, et avatum ühiskond on kasulik ka riigi majandusele. “Meie ühiskonna avatus ja sallivus on kasuks meie majandus- ja investeerimiskliimale, millest on omakorda kasu kogu ühiskonnale,” rääkis ta.Sotsiaaldemokraatlik Erakond on ainus erakond Eestis, kelle juurde kuulub poliitiline LGBT ühendus Vikerroos.Sotsiaaldemokraadid on järjepidevalt seisnud kõikide inimeste võrdsete õiguste ja võrdse kohtlemise eest kõigis eluvaldkondades, olgu selleks sotsiaal- või regionaalpoliitika.Sotsiaaldemokraatlik Erakond osaleb koos Vikerroosi ja noorte sotsiaaldemokraatidega ka 10. juunil toimuval Baltic Pride rongkäigul Tallinnas, kuhu ootame endaga liituma kõiki võrdsete õiguste eest seisvaid inimesi. Sotsiaaldemokraatidest osalevad rongkäigul ka Riigikogu saadikud ning terviseminister Riina Sikkut.Lisainfot Baltic Pride’i kohta leiab: https://www.balticpride.ee/
Abieluvõrdsuse eelnõule laekus ligi 700 muudatusettepanekut
Riigikogu õiguskomisjonile esitati abieluvõrdsuse eelnõule tähtajaks ligikaudu 700 muudatusettepanekut. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed esitasid üle 500, Isamaa fraktsioon 150 ja Eesti Keskerakonna fraktsioon 12 muudatusettepanekut.Komisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul asub komisjon muudatusettepanekuid läbi vaatama pärast seda, kui on lõpetanud huvirühmade ärakuulamise. Komisjon alustas huvigruppide esindajate kuulamisega eile ja jätkab sellega oma tänasel istungil.Tänasele istungile on kutsutud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Eesti Lastevanemate Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Tallinna Mähe Baptistikoguduse, Eesti Evangeelse Vennastekoguduse, Eesti Evangeelse Vabakoguduste Liidu, MTÜ Lapsele Vanemad, MTÜ Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ning Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad.Eelnõu järgi saavad abielu sõlmida kaks täisealist isikut sõltumata nende soost. Abielu kõrval jääb alles võimalus sõlmida kooseluleping, registreeritud elukaaslased saavad abielule üle minna lihtsustatud korras. Eelnõu näeb ette ka kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise.Eelnõuga täpsustatakse põlvnemise regulatsiooni perekonnaseaduses seoses samast soost paaride lapsendamisõigusega. Samast soost abikaasad saavad abieluvõrdsuse kaudu õiguse koos lapsendada. Tuuakse välja põhimõte, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat. Samast soost abikaasa saab oma abikaasa lapse lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul. Säilitatakse põhimõte, et lapsega seotud õigused ja kohustused on eelkõige lapse bioloogilistel vanematel. Ema naissoost abikaasal tekib lapsega põlvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku.Eelnõuga võetakse vastu muudatused, et 2014. aastal vastu võetud kooseluseadusest tulenevad õigused ja kohustused saaksid praktikas täies mahus realiseeruda. Kooselulepingust vahetult tulenevad õigused ja kohustused jäävad võrreldes kehtiva õigusega samaks, sh on registreeritud elukaaslasel võimalik lapsendada vaid oma registreeritud elukaaslase laps.Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) läbis Riigikogu täiskogus esimese lugemise 22. mail. Vastuvõtmise korral on eelnõu kavandatud põhiosas jõustuma 1. jaanuaril 2024
Täna avatakse Baltimaade LGBT+ kultuurifestival Baltic Pride
Täna, 6. juunil avatakse Fotografiskas piduliku Vikerkaarekangelaste galaga Baltic Pride 2023 festivalinädal.Baltic Pride 2023 avamisel Fotografiskas ütleb avasõnad sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning sellele järgneval Vikerkaarekangelaste galal tunnustab Eesti LGBT Ühing inimesi ja organisatsioone, kes on oma sõnade ja tegudega kogukonna elu edendanud.6 päeva kestva Baltic Pride’i nädala programmis on palju erinevaid sündmusi nagu rahvusvaheline konverents “Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti!”, vabaõhukontsert ja piknik.Laupäeval, 10. juunil, kutsub pride’i korraldaja Eesti LGBT Ühing kogukonda, sõpru ja toetajaid osa võtma Baltic Pride rongkäigust, et näidata toetust mitmekesisusele ja võrdsusele.Rongkäik, mis on festivali tippsündmus, algab kell 13.00 Harju tänaval ja suundub edasi Rävala puiesteele Linnaruumi festivali alale, kus peale rongkäigu lõppu toimub vabaõhukontsert ja piknik.Baltic Pride 2023, motoga “Üks kõigi ja kõik võrdsuse eest”, toimub sel korral solidaarsuse ja intersektsionaalsuse tähe all, mis tähendab, et LGBT+ kogukond ei ole Pride’il üksi.Kogu info Baltic Pride 2023 kohta on saadaval veebilehel www.balticpride.ee
