17.-18. veebruaril toimuvad Narva kunstiresidentuuris (NART) Q-Space´i LGBTQ+ kultuuri sündmused, et juhtida tähelepanu Eesti venekeelsele kväärkogukonnale ja transinimeste vajadustele. Kohapeal on võimalik soetada Eesti esimest LGBTQ+ koomiksikogumikku eesti- ja vene keeles.Kahe päeva jooksul on Narvas lisaks filmilinastustele plaanis arutada põnevate teemade üle. Kohtumistel režissööride, haridusspetsialistide, poliitikute ja Narva elanikega nii kväärkogukonnast kui laiemalt, loodab Q-Space´i festival luua ruumi dialoogiks ja mõistmiseks, samuti teha plaane tulevikuks.Vaba mikrofoni õhtu Narva kväärkogukonna vajaduste teemal“Narva LGBTQ inimesed: me oleme siin!” See on kohtumise pealkiri, kus saavad kokku kõik, kes soovivad arutada kvääride kohtumispaikade ja avalikult kväärina elamise üle Narvas. Kas see on üldse võimalik või peab tingimata kolima suuremasse linna või oma identiteeti peitma? Mis lahendusi on olemas ja mida saame koos muuta, et teha Narva kaasavamaks ja aktsepteerivamaks?Mõttevahetus toimub sõbralikus atmosfääris gestalterapeudi ja kogenud töötubade läbiviija Aleftina Shaulskaya juhendamisel.Töötoas osalemiseks palun täita registreerimisvorm. Kohti on kokku 30 ja registreerimine on avatud 10.veebruarini 2024.18. veebruaril kell 16-17 NART-is, Joala 18. Sooidentiteet ja avalikkuse teadlikkus transinimeste probleemidestTransinimeste kohta liigub mitmeid müüte ja valearusaamu, mistõttu nad kogevad tihti mõistmatust ning kiusu. Risk avalikult tänavatel liikuda on transinimestel suurem kui teistel LGBTQ+ kogukonna inimestel. Süstemaatilise tõrjumise tulemuseks ja kurvaks tõestuseks on ka transinimeste kõrged suitsiidiarvud.Belgia film “Lola mere ääres” räägib võitlusest elu eest. Q-Space´I publikul on võimalik filmi ja transteemade üle arutada kahe eksperdiga: Tallinna ülikooli doktorandi Sara Arumetsaga ja kvääraktivisti ning Tartu ülikooli teaduri Sasha Milyakinaga.17.veebruaril kell 19.20-21.50 NART-is, Joala 18Kväärkoomiksite kogumiku „How much queer work“ esitlus eesti- ja vene keelesQ-Space on tõlkinud ja kaante vahele pannud kväärkoomiksite kogumiku „How much queer work“, mis räägib kvääride kogemustest eri riikidest: Soomest, Saksamaalt, Horvaatiast, Venemaalt, USA-st ja mujalt. Tegemist on erilise kollektsiooniga naljakatest, kurbadest, tegelikkusel põhinevatest ja väljamõeldud lugudest. Kunstnik Victoria Lomasko näiteks joonistas koomiksi Vene LGBT filmifestivalist „Side by Side“, Soome kunstnik Olli Hietala aga viisidest, kuidas leppida oma homoseksuaalsusega. Mitmed teised autorid kogumikus on kväärkoomiksite žanri tunnustatud pioneerid.„How much queer work“ koomiks eesti- ja vene keeles on saadaval NART-is ja pärast festivali organisatsiooni sotsiaalvõrgustikus.
Eesti LGBT Ühing pärjati aasta tegu tiitliga
Täna, 2. veebruaril kuulutati Fotografiskas välja kodanikuühiskonna aasta tegijad ja aasta vabatahtlikud. Tunnustused kaheksas kategoorias andis üle Eesti Vabariigi president Alar Karis.Abieluvõrdsuse seadustamine sai võimalikuks tänu aastate pikkusele väsimatule tööle, mida Eesti LGBT Ühingu töötajad koos vabatahtlike, toetajate ja sõpradega teinud on. Eesti LGBT ühingu juht Aili Kala aitas koostada ka abieluvõrdsuse eelnõu teksti.Eesti LGBT Ühing on teinud oma 15 tegutsemisaasta jooksul olulist tööd kohaliku LGBT-kogukonna koondamisel ja hoidmisel.Eelmise aasta kodanikuühiskonna tegijad ja aasta vabatahtlikud valis komisjon välja ligi 130 esitatud kandidaadi seast. Neid tunnustatakse kaheksas kategoorias: aasta vabatahtlikud, vabatahtlike kaasajad, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu esindaja, aasta tegu, aasta hääl, aasta missiooniinimene ja aasta vabaühendus. Viimati nimetatu saab ka 5000 euro suuruse autasu Vabaühenduste Liidult.„Tunnustuste saajate nimekiri on küll tänavu kirju nagu rahvariideseelik, aga igati 2023. aastal kulmineerunud väljakutsete ja saavutuste, pingutuste ja tulemuste nägu,” ütles Vabaühenduste Liidu juhataja Triin Toomesaar. „Olgu tegemist panusega riigikaitsesse või sotsiaalsfääri, loodushoidu või kultuuri, need inimesed ja algatused on näinud vajadust käed külge lüüa – ja kohati teinud aastaid tööd selle nimel, et elu Eestis ja maailmas oleks turvalisem, tervem, võrdsem, kokkuhoidvam.“„Viimane kodanikuühiskonna uuring näitas, et Eestis on vabatahtlike osakaal kasvamas, keskeltläbi kuus inimest kümnest on olnud vabatahtlikud,“ ütles siseminister Lauri Läänemets. „Vabatahtlikus tegevuses osaleb võrreldes muu Euroopaga pisut vähem eakaid inimesi. Selle valguses on mul eriti hea meel, et täna saame tunnustada inimesi erinevatest vanuserühmadest.“2023. aasta silmapaistvamad organisatsioonid ja vabatahtlikud:Aasta vabaühendus – Fridays for Future Eesti ehk MTÜ LoodusvõluAasta missiooniinimene – Aljona SuržikovaAasta tegu – Abieluvõrdsuse seadustamine, Eesti LGBT ÜhingAasta avaliku võimu esindaja – Taimar Peterkop ja Ott Karulin Aasta ettevõte – Videal OÜAasta hääl – PropastopAasta vabatahtlikud – Gerli Mae-Vello, Anni Triin Salvan, Maie Matiek, Triin Puusaar, Ülle Viinapuu, Alice Juurik, Jaanika Ailt, Kiti Põld, Karin Kadastik, Mari Lepik, Janar Tiits, Kirill BadikinAasta vabatahtlike kaasajad – Anna Rehema (heategevusfond Südamete Soojus), Rait Vilgats (Politsei- ja Piirivalveamet), Agne Soome (Swedbank).Tunnustamist korraldab Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumi, maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Eesti Vabariigi presidendi kantseleiga.
