Paremäärmuslike jõudude tõusu ajal on LGBT+ inimeste õigused muutunud peamiseks tunnuseks vabaduse ja demokraatia kaitsmisel. Seda just Euroopas lähenevate mitmete valimiste, sealhulgas järgmisel kuul toimuvate ELi valimiste valguses.ILGA-Europe’i avaldatud iga-aastane Rainbow Map näitab seekord, et samal ajal kui autoritaarsed juhid kogu Euroopas kasutavad jätkuvalt LGBT+ inimeste demoniseerimist, et mobiliseerida oma valijaid, siis vastukaaluks näitavad osad riigid jõulist poliitilist tahet täita oma kohustusi LGBT+ inimeste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks.Ajal, kui mõned Itaalia piirkonnad võtavad ära samast soost paaridelt vanemaõiguseid, kui Slovakkias, Horvaatias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis soovitakse muuta suuniseid, et piirata juurdepääsu transtervishoiule ning Venemaa pretsedenditu sammuga kriminaliseeritakse “rahvusvaheline LGBTI liikumine”, siis tänavuse Rainbow Map’i tulemused näitavad selgemalt kui kunagi varem, et ainult seaduslikul tasandil saab tagada LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitse.Tänavune Rainbow Map avaldatakse vaid päev pärast Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti LGBTIQ-uuringu III aruannet, milles leitakse, et üle kahe kolmandiku vastanutest on puutunud kokku vaenukõnega ning vägivalla osakaal on alates viimasest uuringust 2019. aastal märkimisväärselt suurenenud.Kaardilt näeme, et mõnede riikide valitsused on mõistnud seda tendentsi ning on astunud olukorraga tegelemiseks olulisi samme. Sel aastal, mil kogu EL piirkonnas toimub enam kui 30 valimist, sealhulgas järgmisel kuul toimuvad ELi valimised, näitab kaart tugevat poliitilist tahet edendada LGBT+ inimeste kaitset mitmes riigis.Saksamaa, Island, Eesti, Liechtenstein ja Kreeka tegid Rainbow Map’i edetabelis suurimaid hüppeid. Nii Eesti kui ka Kreeka muutsid oma seadusi, et samast soost paarid saaksid abielluda ja lapsendada, Kreeka täitis ka lüngad oma diskrimineerimisvastastes õigusaktides, et tagada LGBT+ inimestele täielik kaitse, ning Liechtenstein laiendas lapsendamise õigust samast soost paaridele.Mõned leiud tänavusest Rainbow Mapist:Olukord Eestis“Võime rõõmustada üle pea kümne aasta, et Eesti värvid Rainbow Map’il on muutunud ja LGBT+ inimeste õiguste kaitse koht edetabelis on tõusnud. Eristume tugevalt jätkuvalt Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest laiema LGBT+ inimeste õiguskaitsega ning loodame, et võime olla piirkonna riikide valitsustele inspiratsiooniks, et ka naaberriikide LGBT+ inimeste õigused täie käiguga käima lükata”, ütleb Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala, kes on aastaid olnud ILGA-Europe’i partner Eesti olukorra kajastamisel.Eesti sai punkte abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse rakendusaktidega seonduva – vanemluse tunnustamise, samast soost paaride kunstliku viljastamise ja ühise lapsendamise eest ning doonorluspiirangu kaotamise eest.“Laiapindse õiguskaitseni on veel pikk maa minna. Suurematest teemadest on veel reformimata diskrimineeriv soo ülemineku protsess. Oleme ka vaenukuritegude ja diskrimineerimise kaitseala laiendamise regulatsioonide ootel, mis oli eelmisel kevadel ametisse astunud valitsuse lubadustes. Seega rõõmustame küll astutud sammude üle, kuid töö LGBT+ inimeste võrdsete õiguste nimel jätkub”, lisas Kala.Rainbow Map 2024 kokkuvõteÜheksandat aastat järjest on Malta jätkuvalt Rainbow Map’i esikohal, saades 88% tulemuse.Island hüppas 83 punktiga teisele kohale, tõustes kolme koha võrra, kuna keelas ümberpööramistoimingud ja depatologiseeris transidentiteedid.Belgia keelas samuti ümebrpööramistoimingud ja on nüüd 78 punktiga kolmandal kohal.Rainbow Map’i skaala teises otsas on Venemaa (2%), Aserbaidžaan (2%) ja Türgi (5%). Venemaa kaotas 7% ja langes 3 kohta, sest föderaalsed õigusaktid keelavad seadusliku soo tunnustamise ja transtervishoiu.Poola (18%) asub endiselt ELi edetabelis lõpus, talle järgnevad Rumeenia (19%) ja Bulgaaria (23%).Saksamaa, Island, Eesti, Liechtenstein ja Kreeka tõusid kõige rohkem. Saksamaal keelati seksuaalse orientatsiooni, soolise identiteedi ja sootunnuste alusel toimepandud vaenukuriteod. Kuigi nii Eesti kui ka Kreeka võtsid vastu abieluvõrdsuse ja samast soost paaride lapsendamisõiguse, täitis Kreeka ka lüngad oma diskrimineerimisvastastes õigusaktides. Liechtenstein laiendas lapsendamisõigused samast soost paaridele.Kõige rohkem punkte (13%) kaotas Montenegro, mis langes 9 kohta, sest ei võtnud vastu uut võrdõiguslikkuse tegevuskava ega kehtestanud ajakohastatud poliitikaid varjupaiga- ja vaenukuriteduge valdkonnas.Lisaks Montenegrole ei uuendanud oma tegevuskavasid ka Hispaania, Sloveenia, Soome, Rootsi ja paljude teiste riikide valitsused. Prantsusmaa, Malta, Šotimaa ja Wales võtsid vastu tõhusad ja kõikehõlmavad võrdõiguslikkuse tegevuskavad.Valgevene hakkas LGBT+ teemasid kajastavat sisu liigitama “pornograafiaks”, piirates LGBT+ inimeste sõnavabadust. Bulgaaria ja Kreeka ei suutnud kaitsta avalikke LGBT+ teemalisi üritusi, kaotades seega punkte seoses kodanikuühiskonna ruumiga.Tutvu Rainbow Map’iga siin.Allikas: Eesti LGBT Ühing

Rohkem LGBTIQ-inimesi nii Eestis, kui Euroopas räägib nüüd avalikult sellest, kes nad on. Samal ajal kogevad nad vägivalda, ahistamist ja kiusamist rohkem kui iial varem. Seda eelkõige nooremad LGBT+ inimesed, kes on eriti haavatavad. Siin on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) viimase uuringu tulemused ja aruanne „LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus lahkteel: edusammud ja probleemid“ mis põhinevad kogu Euroopas enam kui 100 000 LGBT+ inimeselt saadud vastustel.Tulemused näitavad aeglase, kuid järkjärgulise arengu märke. Kuigi LGBTIQinimeste diskrimineerimine on endiselt suur, väheneb see järk-järgult. Koolid tegelevad LGBTIQ probleemidega positiivsemalt ja proaktiivsemalt ning noored tunnevad, et nende õpetajad ja eakaaslased toetavad neid rohkem. Sellest hoolimata on kiusamine, ahistamine ja vägivald võtnud suured mõõtmed.Uuringu tulemused Eesti kohta:Uuringu peamised järeldused on järgmised:Avatus: rohkem kui pooled vastanutest on oma seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja eneseväljenduse ning sootunnuste osas avameelsed. Enamik neist väldib aga endiselt oma samasoolise partneriga avalikult käest kinni hoidmist, sest kardab, et neid rünnatakse.Diskrimineerimine: enam kui iga kolmas inimene kogeb oma igapäevaelus diskrimineerimist selle tõttu, kes ta on. Võrreldes 2019. aastaga (kaks viiendikku) on see veidi vähenenud. Diskrimineerimine jääb siiski nähtamatuks, sest juhtumist teatatakse vaid ühel juhul kümnest.Vägivald: rohkem kui iga kümnes on kogenud vägivalda uuringueelse 5 aasta jooksul, mis on veidi rohkem kui 2019. aastal. Rohkem kui iga kolmandat intersoolist inimest on rünnatud.Ahistamine: üle poolte on langenud vihast ajendatud ahistamise ohvriks, 2019.aastal oli see näitaja iga kolmas. Kaht kolmandikku intersoolistest ja transsoolistest inimestest ahistati.Kiusamine: rohkem kui kaks kolmandikku väidab, et neid on koolis kiusatud, seda olenemata põlvkonnast ja kõigis ELi riikides. See on järsk kasv võrreldes 2019. aastaga, kui seda väitsid pooled. Haridus: koolid käsitlevad LGBTIQ-küsimusi sagedamini kui varem. Rohkem kui üks viiest LGBTIQ-õpilasest ütleb nüüd, et nende kool käsitles seda küsimust positiivselt.Vaimne tervis: üle kolmandiku on kaalunud enesetappu. Üle poole transsoolistest, mittebinaarsetest ja alternatiivse sooidentiteediga inimestest ütleb, et neil on enesetapumõtted.Konversioonitavad: veerand ütleb, et neid sunniti järgima veenmistavasid, et muuta nende seksuaalset sättumust või soolist identiteeti ja eneseväljendust.Valitsused: ainult veerand leiab, et nende valitsused võitlevad eelarvamuste ja sallimatusega, mis on suunatud LGBTIQ-inimeste vastu, 2019. aastal arvas seda iga kolmas.Aruandes rõhutatakse ka seda, et LGBTIQ-inimeste kogemused on ELis väga erinevad ja igal rühmal on erinevad probleemid.Intersoolised, trans-, mittebinaarsed ja alternatiivse sooidentiteediga inimesed kogevad rohkem ahistamist ja vägivalda. Neil on suurema tõenäosusega vaimse tervise probleemid ja enesetapumõtted. Samuti kogevad nad suurema tõenäosusega kodutust ja raskusi arstiabi saamisel. See kehtib ka puuetega, rahalistes raskustes olevate LGBTIQ-inimeste või etniliste, rassiliste või muude vähemusgruppide liikmete kohta.„Euroopas avalikult LGBTIQ-inimeseks olemine ei tohiks olla võitlus. Kuigi me näeme märke edusammudest, on kiusamine, ahistamine ja vägivald endiselt pidevad ohud. On aeg tegutsedaotsustavalt ja tugineda tehtud edusammudele, et kõiki ELi elanikke koheldaks võrdselt ning nad saaksid elada väärikalt ja austusega,“ kommenteerib FRA direktor Sirpa Rautio.„FRA uuringu tulemused annavad hindamatuid andmeid LGBTIQ-inimeste elukogemuste kohta koguEuroopas. Need aitavad meil tuvastada saavutatud edu ja tuua esile veel ees seisvad probleeme. Kutsun kõiki liikmesriike üles kasutama andmeid, et töötada välja jõuline poliitika diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja kõigi LGBTIQinimeste õiguste kaitsmiseks,“ lisab Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli.Uuring tugineb rohkem kui 100 000 vastaja tulemustele kõigis 27 ELi liikmesriigis, Albaanias, Põhja-Makedoonia Vabariigis ja Serbias.