Pärast abieluvõrdsuse kehtestamist on LGBT+ õiguste areng Eestis jäänud paigale. Kuigi viimastel aastatel on tehtud üksikuid positiivseid samme, ei ole tekkinud terviklikku ja toimivat süsteemi, mis tagaks LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitse ja võrdsuse kõigis eluvaldkondades.Peamised kitsaskohadEuroopa kontekstEuroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu tasandil on vastu võetud uusi strateegiaid ja soovitusi, mis annavad Eestile selged suunised LGBT+ võrdsuse edendamiseks. Samas juhivad huvikaitseorganisatsioonid tähelepanu, et ELi uus LGBTIQ strateegia jääb liiga üldsõnaliseks, arvestades kasvavat vaenukõnet ja poliitilisi tagasilööke mitmes riigis. Positiivse arenguna paistab silma Euroopa Nõukogu soovitus intersooliste inimeste õiguste kaitseks, mis võiks olla Eestile oluline lähtekoht edasiseks reformiks.KohtupraktikaEuroopa Kohtu värsked seisukohad toetavad selgelt:Statistika ja uuringudStatistika näitab, et üle 40% LGBT+ inimestest Eestis tunneb end endiselt ebaturvaliselt, eriti trans- ja mittebinaarsed inimesed töö- ja tervishoiuvaldkonnas. Eesti koht ka ILGA-Europe’i Rainbow Map’is on püsinud muutumatuna.Lootust andvad sammudOlulise positiivse muutusena lõpetati 2024. aastal Eestis meestega seksivate meeste diskrimineerimine veredoonorluses. Mitmed rahvusvahelised praktikad ja juhised LGBT+ valdkonnas pakuvad tugevat alust edasisteks reformideks, kui nende rakendamiseks tekib Eestis poliitiline tahe.Üldine hinnangEestis on LGBT+ inimeste õiguste areng jõudnud murdepunkti. Ilma vaenukõne kriminaliseerimiseta, soolise enesemääramise tegeliku rakendamiseta, diskrimineerimisvastase kaitse laiendamiseta ja huvikaitseorganisatsioonide sisulise kaasamiseta jääb abieluvõrdsus üksikuks edulooks.Põhjalikuma ülevaate leiad Inimõigused Eestis 2026 aruande LGBT+ peatükist. Aruande peatüki koostas Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala.Inimõigused Eestis 2026 on Eesti Inimõiguste Keskuse koostatud põhjalik ülevaatearuanne, mis vaatleb aastatel 2024–2025 Eesti inimõiguste olukorda. See on valminud koostöös eri valdkondade ekspertidega, käsitledes teemasid alates piinamisest kuni sotsiaalsete inimõigusteni. Aruanne hindab, kuidas riik on inimõigusi kaitsnud ja kus on kitsaskohad, tuues välja nii positiivseid arenguid kui ka valdkondi, mis vajavad edasist tähelepanu ning lahendusi.Allikas: lgbt.ee ; foto: humanrights.ee
Amalov Mana juhib Tartus Femme Queen Ballroom’i esinejate paneeli
Autor: Billy Branca„All We Have is Now“ Kiki Ball toimub 17. jaanuaril ning tähistab nädalavahetust, mis on pühendatud queer Ballroom’i esinemistele ja kogukondlikele sündmustele.Amalov Mana, drag-artist ja Eesti ballroom’i skeene juhtfiguur, alustab sündmusi tasuta paneeldiskussiooniga. Paneelis osalevad Kiki Balli rahvusvahelised kohtunikud: Angel Mowalola Lanvin, Dana Elle ja Hunter Angels.Paneel keskendub Femme Queen’ide rollile Ballroom’i kultuuris, nende laiematele elukogemustele ning sellele, kuidas need teemad omavahel suhestuvad.Femme Queen’id on transfeminiinsed Ballroom’i artistid, kelle esinemised koosnevad tavaliselt catwalk’ist või voguing’ust (tantsustiil, mis on sündinud queer-subkultuurist). Kõige olulisem on aga Femme Queen’ide ainulaadne roll, mis põhineb feminiinsuse kehastamisel ehk Ballroom’i terminoloogias — realness’i teenimisel.Femme Queen’id panid aluse Ballroom’i skeenele ja on jäänud kultuuri nurgakiviks. Tänu nende tööle maitsekujundajate, õpetajate, juhendajate ja eestkõnelejatena on skeene jätkuv püsimine võimalik just nende panuse tõttu. Seetõttu võivad nende kogemused pakkuda väärtuslikke sissevaateid Eesti (ja globaalse) Ballroom’i minevikku, olevikku ja tulevikku.Paneel pakub võimalust queer-, transsoolistele ja liitlastest kogukonnaliikmetele jagada ühist ruumi ning osaleda dialoogis olulistel teemadel, mis asuvad Femme Queen’i identiteedi, elu ja kunsti ristumiskohas.„All We Have is Now“ Kiki Ball toimub 17. jaanuaril kell 19.00 Aparaditehases (Kastani tn 42, Tartu). Registreerimine on avatud kõigile, kes on huvitatud esinemisest. Töötoad toimuvad 18. jaanuaril.
