XV Riigikogu VII istungjärgu täiskogu istungil arutati esmaspäeval, 11. mail 2026 arupärimist vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku kohta naiste ning LGBT+ inimeste suhtes. Arupärimise nr 959 esitasid peaminister Kristen Michalile riigikogu liikmed Züleyxa Izmailova, Heljo Pikhof, Tanel Kiik, Reili Rand, Andre Hanimägi ja Riina Sikkut. Arupärimist tutvustanud Züleyxa Izmailova ütles, et vaenu õhutamine levib jõudsalt. Ta tõi näiteks juhtumi, mille kohta oli äsja oma sotsiaalmeediast lugenud: tema tuttav oli langenud Tartus homofoobse rünnaku ohvriks ning talle oli pudeliga näkku visatud. Izmailova sõnul on palju probleeme sellega, kuidas inimestega räägitakse nii sotsiaalmeedias kui ka päriselus. Samal ajal venitab valitsus tema hinnangul jätkuvalt vaenukõne seaduse õigusliku reguleerimisega.Peaminister Kristen Michal ütles arupärimisele vastates, et teema puudutab vaenu õhutamist ja vaenukõne levikut naiste ja LGBT+ inimeste suhtes. Vastates küsimusele, milliseid samme on valitsus astunud vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku vähendamiseks, märkis ta, et 2025. aasta novembris kinnitati LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava aastateks 2025–2030. Selle eesmärk on edendada vähemuste võrdseid võimalusi ning võidelda vägivalla vastu ennetustegevuse ning hoiakute ja väärtuste kujundamisega.Michali sõnul on eesmärk, et vägivalla suhtes oldaks sallimatud, osataks vägivalda märgata ja julgetaks asjakohaselt reageerida, sealhulgas vägivallast teavitada. Tema sõnul reageeritakse kõigile vägivallateadetele ja kõik vägivallaohvrid saavad abi. Samuti peavad LGBTIQ-inimesed tundma end kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Tegevuskava näeb tema sõnul ette konkreetseid tegevusi, et kujundada eelkõige haridus- ja töövaldkonna kaudu laiema ühiskonna hoiakuid LGBTIQ-inimeste suhtes. Politseinikke, piirivalvureid ja vanglatöötajaid koolitatakse ning neile luuakse juhendid, mille eesmärk on anda teadmisi LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja võrdse kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning LGBTIQ-inimestega usalduslike suhete loomisest. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et ohvriabiteenused oleksid LGBTIQ-inimestele senisest kaasavamad ja nähtavamad.Küsimusele, kuidas hindab valitsus riski, et vaen LGBT+ kogukonna vastu on noorte hinnangul normaliseerumas, viitas peaminister Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aasta uuringule ja nentis, et diskrimineerimine, vaen ja vägivald mõjuvad inimese vaimsele tervisele halvasti. Tema sõnul sisaldab tegevuskava konkreetseid tegevusi hariduse, noorte, tervise, tööelu ja siseturvalisuse valdkonnas. Ta rõhutas, et turvalisemad koolid, tervishoiuasutused ja töökohad on LGBTIQ-inimeste kaasamise võti ning teadlik ja toetav reageerimine diskrimineerimisele, vaenule ja vägivallale politsei või ohvriabi poolt on oluline. Michal lisas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab strateegilise partnerluse raames Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti LGBT Ühingu projekti „Võrdsed võimalused – tugevam ühiskond” aastatel 2025–2027. Selle raames rahastatakse tema sõnul mitmesuguseid tegevusi huvikaitsest kogukonnatööni, sealhulgas teavitustööd LGBT+ teemade, inimeste ebavõrdse kohtlemise ja vaenu teemal, vaenukuritegude, avalduste ja ebavõrdse kohtlemise juhtumite kogumist ning koolitusi teadlikkuse parandamiseks. Oluliseks suunaks nimetas ta ka esmatasandi juriidilist ja psühholoogilist nõustamist, sealhulgas LGBT+ inimeste kogemusnõustamist, toetusgruppide korraldamist ning kogukonnakeskuste ülalpidamist LGBT+ inimestele ja nende lähedastele.Vastates küsimusele, kuidas selgitada asjaolu, et FRA 2023. aasta uuringu kohaselt on 28% Eesti LGBT+ noortest aasta jooksul teinud enesetapukatse, ütles peaminister, et diskrimineerimine, vaen ja vägivald mõjuvad inimeste vaimsele tervisele halvasti. Ta tõi välja, et tegevuskavas on ette nähtud tegevused ohvriabi, vaimse tervise teenuste ja koolikeskkonna valdkonnas. Näiteks käsitletakse põhikoolituse ja lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-koolitustes, kuidas reageerida LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivallale ja luua nendega usalduslikke suhteid. Samuti töötatakse selle nimel, et ohvriabiteenus oleks LGBTIQ-inimestele senisest kättesaadavam ja nähtavamalt tuge pakkuv.Vaimse tervise teenuste kohta ütles Michal, et töötatakse selle nimel, et kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja ja koolipsühholoogi kutsestandardis seataks ootus, et vaimse tervise spetsialistid oskaksid tagada LGBTIQ-patsientidele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna. Samuti toetatakse kõrgkoole, et meditsiiniõppekavad sisaldaksid LGBTIQ-inimestega seotud teemasid. Koolikeskkonna kohta märkis ta, et õpetaja kutsestandardis plaanitakse seada ootus, et õpetaja oskaks tagada LGBTIQ-õpilastele kaasava, toetava ja turvalise õppekeskkonna. Samuti nähakse ette, et riigi rahastatud kiusamisvastastes tegevustes pööratakse ühe riskirühmana tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja noortele turvalise keskkonna tagamisele.Vaenukõneseaduse regulatsiooni menetluse venimise kohta ütles peaminister, et justiits- ja digiministeerium on ette valmistanud uue karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb vaenu õhutamist ja vaenumotiiviga kuritegusid. Valitsusel on tema sõnul kavas lähitulevikus välja töötatud eelnõu arutada. Michal märkis, et Tartu Ülikool on eelnõu kooskõlastuses välja toonud, et puudub sisuline vajadus kahe paralleelse koosseisu loomiseks, ning lisas, et kaldub seda seisukohta jagama.Samas ütles peaminister, et ei saa nõustuda väitega, nagu toimuks vaenu õhutamise normaliseerumine. Tema sõnul ei ole andmetele tuginedes võimalik väita, et karistusseadustiku § 151 alusel karistatavate tegude osas oleks toimunud oluline juhtumite arvu kasv, millega kaasneks vaenu normaliseerumine ja süvenev kahju. Ta tõi välja, et selle paragrahvi alusel registreeriti kuritegusid viimastel aastatel väga harva: 2023. ja 2025. aastal mitte ühtegi ning 2024. aastal üks juhtum. Väärtegusid registreeriti tema sõnul 2023. aastal seitse, 2024. aastal üks ja 2025. aastal viis.Küsimusele, kas valitsus peab põhjendatuks lähenemist, mille järgi oleks kuriteona karistatav vaid selline vaenukõne, mis ohustab kogu ühiskonna turvalisust, vastas Michal, et valitsuses on eelnõu arutelud alles ees. Ta lisas, et kaldub ise seisukohale, et Euroopa Liidu õiguse formaalne ülevõtt ei ole lahendus ning vaenu õhutamise regulatsiooni jaotamiseks kaheks koosseisuks puudub vajadus.Küsimusele, kuidas tagab valitsus, et vaenukõne regulatsioon ei looks hierarhiat, kus osa inimesi ja inimrühmi on praktikas paremini kaitstud kui teised, vastas peaminister, et lõppeesmärk peab olema see, et kedagi ei diskrimineerita ja mitte kellegi olukord ei halveneks.Kiire õigusliku kaitse ja toe tagamise kohta ütles Michal, et LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava aastateks 2025–2030 näevad ette mitu sammu, et muuta ohvriabiteenus senisest ligipääsetavamaks. Tegevuskava kohaselt tuleb politsei, piirivalvurite ja vanglatöötajate väljaõppes anda teadmisi LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja ebavõrdse kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning usalduslike suhete loomisest. Samuti luuakse selleks juhis ning suurendatakse koolituste abil politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate teadmisi võrdsest kohtlemisest.Küsimusele, kuidas mõjutab kavandatav lähenemine demokraatlikku arutelu ja ühiskonna sidusust, vastas peaminister, et valitsuses on eelnõu arutelud alles ees. Tema sõnul on aga üheselt selge, et ühiskonda tuleb kaitsta vaenu õhutamise ja vaenukuritegude eest. Ta lisas, et vaenu õhutamise eest karistamist nõuab muu hulgas ka põhiseadus ning tasakaalu otsimisel tuleb arvestada nii sõna- kui ka väljendusvabadusega ning leida tasakaal isikute õiguste ja vastutuse vahel. Riik peab tema sõnul tagama, et inimväärikus, õigus vaimsele ja füüsilisele tervisele ning õigus tunda end ühiskonnas hästi oleksid kaitstud.Pärast peaministri vastuseid küsis Züleyxa Izmailova, milline on peaministri hinnang Viljandis toimunule, kus Isamaa juhitud linnavalitsus keelas vikerkaarevärvilise kanga lahtirullimise, ning kas teda on sel aastal oodata Baltic Pride’i rongkäigule LGBT+ kogukonnale toetust avaldama.Vastuseks ütles Michal, et teise sündmuse kohta tal info puudub ja ta ei
