Michal lisas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab strateegilise partnerluse raames Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti LGBT Ühingu projekti „Võrdsed võimalused – tugevam ühiskond” aastatel 2025–2027. Selle raames rahastatakse tema sõnul mitmesuguseid tegevusi huvikaitsest kogukonnatööni, sealhulgas teavitustööd LGBT+ teemade, inimeste ebavõrdse kohtlemise ja vaenu teemal, vaenukuritegude, avalduste ja ebavõrdse kohtlemise juhtumite kogumist ning koolitusi teadlikkuse parandamiseks. Oluliseks suunaks nimetas ta ka esmatasandi juriidilist ja psühholoogilist nõustamist, sealhulgas LGBT+ inimeste kogemusnõustamist, toetusgruppide korraldamist ning kogukonnakeskuste ülalpidamist LGBT+ inimestele ja nende lähedastele.

Vastates küsimusele, kuidas selgitada asjaolu, et FRA 2023. aasta uuringu kohaselt on 28% Eesti LGBT+ noortest aasta jooksul teinud enesetapukatse, ütles peaminister, et diskrimineerimine, vaen ja vägivald mõjuvad inimeste vaimsele tervisele halvasti. Ta tõi välja, et tegevuskavas on ette nähtud tegevused ohvriabi, vaimse tervise teenuste ja koolikeskkonna valdkonnas. Näiteks käsitletakse põhikoolituse ja lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-koolitustes, kuidas reageerida LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivallale ja luua nendega usalduslikke suhteid. Samuti töötatakse selle nimel, et ohvriabiteenus oleks LGBTIQ-inimestele senisest kättesaadavam ja nähtavamalt tuge pakkuv.

Vaimse tervise teenuste kohta ütles Michal, et töötatakse selle nimel, et kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja ja koolipsühholoogi kutsestandardis seataks ootus, et vaimse tervise spetsialistid oskaksid tagada LGBTIQ-patsientidele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna. Samuti toetatakse kõrgkoole, et meditsiiniõppekavad sisaldaksid LGBTIQ-inimestega seotud teemasid. Koolikeskkonna kohta märkis ta, et õpetaja kutsestandardis plaanitakse seada ootus, et õpetaja oskaks tagada LGBTIQ-õpilastele kaasava, toetava ja turvalise õppekeskkonna. Samuti nähakse ette, et riigi rahastatud kiusamisvastastes tegevustes pööratakse ühe riskirühmana tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja noortele turvalise keskkonna tagamisele.

Vaenukõneseaduse regulatsiooni menetluse venimise kohta ütles peaminister, et justiits- ja digiministeerium on ette valmistanud uue karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb vaenu õhutamist ja vaenumotiiviga kuritegusid. Valitsusel on tema sõnul kavas lähitulevikus välja töötatud eelnõu arutada. Michal märkis, et Tartu Ülikool on eelnõu kooskõlastuses välja toonud, et puudub sisuline vajadus kahe paralleelse koosseisu loomiseks, ning lisas, et kaldub seda seisukohta jagama.

Samas ütles peaminister, et ei saa nõustuda väitega, nagu toimuks vaenu õhutamise normaliseerumine. Tema sõnul ei ole andmetele tuginedes võimalik väita, et karistusseadustiku § 151 alusel karistatavate tegude osas oleks toimunud oluline juhtumite arvu kasv, millega kaasneks vaenu normaliseerumine ja süvenev kahju. Ta tõi välja, et selle paragrahvi alusel registreeriti kuritegusid viimastel aastatel väga harva: 2023. ja 2025. aastal mitte ühtegi ning 2024. aastal üks juhtum. Väärtegusid registreeriti tema sõnul 2023. aastal seitse, 2024. aastal üks ja 2025. aastal viis.

Küsimusele, kas valitsus peab põhjendatuks lähenemist, mille järgi oleks kuriteona karistatav vaid selline vaenukõne, mis ohustab kogu ühiskonna turvalisust, vastas Michal, et valitsuses on eelnõu arutelud alles ees. Ta lisas, et kaldub ise seisukohale, et Euroopa Liidu õiguse formaalne ülevõtt ei ole lahendus ning vaenu õhutamise regulatsiooni jaotamiseks kaheks koosseisuks puudub vajadus.

Küsimusele, kuidas tagab valitsus, et vaenukõne regulatsioon ei looks hierarhiat, kus osa inimesi ja inimrühmi on praktikas paremini kaitstud kui teised, vastas peaminister, et lõppeesmärk peab olema see, et kedagi ei diskrimineerita ja mitte kellegi olukord ei halveneks.

Kiire õigusliku kaitse ja toe tagamise kohta ütles Michal, et LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava aastateks 2025–2030 näevad ette mitu sammu, et muuta ohvriabiteenus senisest ligipääsetavamaks. Tegevuskava kohaselt tuleb politsei, piirivalvurite ja vanglatöötajate väljaõppes anda teadmisi LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja ebavõrdse kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning usalduslike suhete loomisest. Samuti luuakse selleks juhis ning suurendatakse koolituste abil politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate teadmisi võrdsest kohtlemisest.

Küsimusele, kuidas mõjutab kavandatav lähenemine demokraatlikku arutelu ja ühiskonna sidusust, vastas peaminister, et valitsuses on eelnõu arutelud alles ees. Tema sõnul on aga üheselt selge, et ühiskonda tuleb kaitsta vaenu õhutamise ja vaenukuritegude eest. Ta lisas, et vaenu õhutamise eest karistamist nõuab muu hulgas ka põhiseadus ning tasakaalu otsimisel tuleb arvestada nii sõna- kui ka väljendusvabadusega ning leida tasakaal isikute õiguste ja vastutuse vahel. Riik peab tema sõnul tagama, et inimväärikus, õigus vaimsele ja füüsilisele tervisele ning õigus tunda end ühiskonnas hästi oleksid kaitstud.

Pärast peaministri vastuseid küsis Züleyxa Izmailova, milline on peaministri hinnang Viljandis toimunule, kus Isamaa juhitud linnavalitsus keelas vikerkaarevärvilise kanga lahtirullimise, ning kas teda on sel aastal oodata Baltic Pride’i rongkäigule LGBT+ kogukonnale toetust avaldama.

Vastuseks ütles Michal, et teise sündmuse kohta tal info puudub ja ta ei oska seda kommenteerida. Viljandis toimunu kohta sõnas ta, et Viljandi linn on saanud tuntuks väga imelike uudistega. Ta tõi näiteks Ukraina lipu kadumise ning ütles, et ei saanudki aru, millega seda täpselt põhjendati. Michali sõnul oli tegemist sisuliselt vabadusvõitluse sümboli mahavõtmisega, sest Ukraina lipp ei ole tema hinnangul ainult ühe riigi lipp, vaid vabadusvõitluse sümbol. Samuti ütles ta, et hoiak, mille järgi teatud vaated on vastuvõetavad ja teatud mitte, näitab, et Isamaa on tema hinnangul tugevalt EKRE mõjutuste all ning liigutakse ajas tagasi.

Arutelu lõpus pidas Izmailova pikema sõnavõtu, milles rõhutas, et sotsiaalmeedias ja füüsilises maailmas naiste ja LGBT+ inimeste suunas levivat vaenu ja vägivalda ei saa enam pidada pelgalt ebamugavuseks, vaid see on eskaleerunud inimeste turvalisuse ja kodanike põhiõiguste kaitse tagamise küsimuseks.

Ta viitas hiljutisele Tartu Ülikooli uuringule, mille kohaselt peavad Eesti noored LGBT+ inimesi poliitilise vägivalla kontekstis kõige vihatumaks sihtmärgiks ning noorte hinnangul on seksuaalvähemustevastane vaen muutumas tavapäraseks. Samuti tõi ta esile Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aasta uuringu andmed, mille kohaselt on Eesti 15–17-aastaste LGBT+ noorte seas viimase aasta jooksul suitsiidimõtteid mõelnud kokku 70% ning 28% noortest on elu jooksul teinud enesetapukatse. Izmailova sõnul vastas 65% kõigist Eestis vastanutest, et nad kogesid kooli ajal kiusamist, naeruvääristamist, narrimist, solvanguid või ähvardusi selle tõttu, et nad on LGBT+ inimesed. 48% Eestis elavatest inimestest ütles, et neid ahistati uuringule eelnenud aasta jooksul, ning ainult 11% Eestis elavatest LGBT+ inimestest pöördus füüsilistest või seksuaalsetest rünnakutest teatamiseks politsei poole.

Izmailova kritiseeris valitsust, öeldes, et Reformierakonna juhitud valitsus on venitanud vajalike võrdsuspoliitiliste otsuste ja vaenukõne reguleerimisega. Ta väitis, et vabakonna kaasamine on sisuliselt lõpetatud, dokumentidele pannakse AK-märkeid ning neid ei näidata. Samuti heitis ta ette, et vaenukõne eelnõu ei saadetud kooskõlastamiseks ega arvamuse avaldamiseks isegi mitte võrdõigusvolinikule.

Tema sõnul pöördus võrdõigusvolinik jaanuaris seetõttu justiits- ja digiministri poole, märkides, et kaasatud organisatsioonide hulgast puuduvad peale võrdõigusvoliniku ka inimõiguste keskus ja puuetega inimeste koda. Izmailova viitas ka võrdõigusvoliniku seisukohale, et kaitstud tunnuste loetellu tuleks lisada puue, vanus, sooline identiteet ja eneseväljendus, et pakkuda haavatavatele rühmadele paremat õiguslikku kaitset. Samuti juhtis ta tähelepanu kriitikale, mille kohaselt võib ebaselge regulatsioon luua olukorra, kus osa inimesi on paremini kaitstud kui teised.

Izmailova meenutas, et tema kolleeg Andre Hanimägi on hoiatanud, et õigusriigis ei tohi luua olukorda, kus inimesed jaotatakse kaitstuse järgi olulisemateks ja vähem olulisteks. Ta lisas, et kuigi peaminister nõustus sellega istungisaalis, on tema enda juhitud valitsus tulnud välja vastupidise eelnõuga.

Lõpetuseks ütles Izmailova, et Eesti LGBT Ühingu tähelepanekute kohaselt näitab viimase aja meediamonitooring palju vägivaldseid ja ähvardavaid kommentaare, mida inimesed teevad oma nime ja näoga, kuid valitsus ei näe tema hinnangul probleemi. Ta leidis, et pärast Kaja Kallase lahkumist on Reformierakond muutunud ning tema hinnangul ei seisa tänane valitsus enam euroopalike väärtuste eest tegudes. Izmailova sõnul näitab valitsus tegevusetuse ja venitamisega, et vähemuste turvalisus, noorte vaimne tervis ja ühiskonna sidusus ei ole talle olulised.

Foto: kuvatõmmis/Riigikogu