Eilne tõi Darja ja Jana armastuse loosse rõõmsa uudise, kui Harju maakohus tegi otsuse kooselupere kasuks. Kohtumäärus kohustab notarit, kes talvel keeldus Darjale ja Janale kooselulepingut sõlmimast, nende taotluse uuesti läbi vaatama.
Notar põhjendas ametitoimingust keeldumist sellega, et Eestis pole kooseluseaduse (KooS) rakendusaktid vastu võetud. Lisaks tõi ta välja, et Darjal on Venemaa kodakondsus ja tema hinnangul ei võimalda vene õigus kooselulepingut sõlmida. Darja ja Jana aga leidsid, et on täitnud kõik lepingu sõlmimise eeldused ning notaril puudub seaduslik alus keeldumiseks. Seetõttu pöördus pere koostöös inimõiguste keskuse ja advokaadibürooga Sirel & Partnerid aprillis kohtusse.
Kohus kinnitas, et Jana ja Darja on täitnud kooselulepingu sõlmimise tingimused ning rakendusaktide puudumine ei anna õigust notaril jätta ametitoimingut tegemata. Kooseluseaduse rakendusaktide puudumine on tekitanud Eesti õiguses õiguslünga, kuid see ei anna notarile õiguse jätta paare ilma nende põhiseaduslikust perekonnapõhiõigusest ja selle kaitsest. Õiguslünk tuleb ületada õigusliku tõlgendamise kaudu.
Eraldi vaatles kohus notari seisukohta, et lepingu sõlmimist takistab see, et Darja elab Venemaal ja tal on Vene kodakondsus. Kohus selgitas, et KooS § 1 lg 1 kohaselt võivad kooselulepingu sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Seega ei mõjuta ühe kooselupere liikme elukoht välisriigis kooselulepingu sõlmimise võimalikkust.
Lisaks ei nõustunud kohus notari seisukohaga, et kui välisriigis ei ole kooselulepingu sõlmimine võimalik, ei ole sisulised eeldused Eestis lepingu sõlmimiseks täidetud. Eesti põhiseadus kaitseb ka samast soost paare ja nende kooselu on õiguslikult reguleeritud.
Kohtu hinnangul oleks Eesti õiguse oluliste põhimõtetega vastuolus, kui kooselulepingu sõlmimisest keeldumisel lähtutakse sellest, et Vene õiguses puudub kooselulepingu sõlmimise võimalus. Kohus möönas siiski, et Vene Föderatsioon ei pruugi kooselulepingut tunnustada, kuid see ei takista Eestis kooselulepingu sõlmimist.
Kokkuvõtvalt langetas kohus otsuse, et notar on kohustatud Darja ja Jana taotluse uuesti läbi vaatama. Kohtuotsus ei ole jõustunud ja notaril on õigus omalt poolt esitada määruskaebus.
Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus