Riigikogu liikmed Jevgeni Ossinovski ja Indrek Saar küsisid tänases Riigikogu infotunnis peaministrilt LGBT+ õiguste kohta.
Küsib Jevgeni Ossinovski:
Eestis kahetsusväärselt ei ole kõikide inimeste võrdsed õigused tagatud. Ja pean silmas loomulikult samasoolisi peresid, kelle puhul küll kooseluseadus on vastu võetud, aga nagu me teame, erinevatel poliitilistel põhjustel ei ole seda olnud võimalik Riigikogus rakendada selleks, et neid võrdseid võimalusi oleks võimalik peredel ka reaalselt realiseerida. Osaliselt on mõne küsimuse ära lahendanud Riigikohus, näiteks mis puudutab välismaalastest elukaaslaste elamislubade küsimust, aga osa küsimusi, praktilisi, väga olulisi küsimusi ripub teatud sellises õiguslikus vaakumis siiani.
Ma arvan, et nii iga valitsuse kui ka Riigikogu tervikuna selline väärikuse küsimus oleks see asi ära lahendada. Ei õnnestunud seda teha eelmises parlamendis, kui valitsuskoosseisu kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, ei õnnestu seda tõenäoliselt ka praegu. Ja see on kahetsusväärne. Samal ajal selle viimase kahe aasta jooksul me oleme näinud katset teatud erakondade poolt tegelikult teha vastupidist, selle asemel, et pingutada võrdsete õiguste tagamise nimel, on olnud katseid tegelikult neid õigusi õgvendada.
Näiteks, teie üks koalitsioonipartner on ähvardanud LGBT ühingut jätta rahast ilma, on neid poliitiliselt ja ka füüsiliselt ahistanud, nende koosolekuid. Teine koalitsioonipartner on pakkunud piirata samasooliste perede õigusi nimeseaduse kontekstis.
Minu küsimus sellest tulenevalt on, kas teie peaministrina toetate oma koalitsioonipartnerite ettepanekuid piirata samasooliste inimeste õigusi ja kas teie valitsusel on ka mõningaid ideid, kuidas praktiliselt oleks võimalik tagada samasooliste perede võrdsem kohtlemine Eesti riigis?
Vastab Peaminister Jüri Ratas:
Jah, teil on täiesti õigus, et kui me räägime kooseluseaduse järgmisest sammust ehk rakendusaktidest, siis ei ole seda peale kooseluseaduse vastuvõtmist siin Riigikogus tegelikult suudetud kokku leppida, ükskõik kes on olnud opositsioonis või kes on olnud ka koalitsioonis. Kui korraks selle kooseluseaduse juurde tulla, siis see on ka selles tänases koalitsioonis eriarvamus, see pole mingi saladus. Me oleme seda ka tegelikult deklareerinud koalitsioonilepingus ja järgnevalt, et koalitsioonierakondadel ei ole ühist seisukohta kooseluseaduse tühistamise ega rakendamise osas. Ma arvan, et ma võin täna isegi seda öelda, et selles koalitsioonis on olnud Keskerakond see, kes on, ma ei tea, kooseluseaduse tühistamise vastu olnud ja on selle garant, et seda ei tühistataks. Aga loomulikult, kokkuvõttes seda ei tühista valitsus, vaid see on siis Riigikogu otsus, kas on need hääled olemas või neid hääli ei ole olemas.
Nüüd minu enda positsioon on see, et ma arvan, et kui me räägime kooselust, siis inimesed elavad nende inimestega koos, keda nad armastavad, kellega neil on hea olla, kellega on turvaline olla, kellega neil on tore olla. Ja nii see peabki ühiskonnas olema ja ma arvan, et see ei ole meie asi kuidagi seda korraldada. Nüüd te ütlete, et räägite võrdsetest õigustest. Kõigepealt, ma ütlesin ka siin eelnevalt, et kui me räägime inimõigustest kõige laiemas mõttes, siis need on Eestis kindlasti tagatud, need on olemas kõikidele inimestele. Kas keegi soovib mingeid õigusi hakata vähendama? Siis minu vastus on, et inimõiguste mõttes ei soovi ja ma ei pea ka seda õigeks.
Kui küsimus on selles, kas me võiksime kuidagi täna jõuda niikaugele, et minna edasi näiteks samasooliste abieluga, siis see on see täpselt seesama kooseluseaduse rakendamise küsimus ja siit edasimineku küsimus. Ma arvan, et selleks seda poliitilist konsensust ja isegi hoolimata, kes on koalitsioon või opositsioon täna, ma arvan, et seda ei ole tegelikult. See on realiteet tänases Riigikogus. Ja nüüd, kui te ütlete, et kelleltki raha ära võtta või mitte ära võtta, kokkuvõttes need on ju riigieelarves väga marginaalsed, väga väikesed summad ja kokkuvõttes see on tegelikult selle ministeeriumi vastutusvaldkond. Mina küll ei tea seda, et kelleltki, mingilt ühingult võetakse täiesti raha ära, aga mis ei olnud ka teie väide tegelikult.
Küsib Jevgeni Ossinovski:
Jah, tõepoolest, see ei olnud ka minu väide. Lihtsalt, ühe konkreetse ühingu, LGBT ühingu ähvardamine sellisel viisil ei olnud mitte rahapoliitiline küsimus. Seda ei rünnatud mitte sellepärast, et oleks vaja raha kokku hoida, vaid rünnati ideoloogilistel põhjustel, selleks, et näidata oma suhtumist seksuaalvähemustesse, mis tõepoolest siseministri erakonnal on olnud ju kaunis järjepidev. Selles on tal õigus, mis aga ei muuda seda kuidagi vähem tülgastavaks.
Minu teine repliik puudutab seda planeeritud rahvahääletust. Tõepoolest, alguses võis ju mõelda sellele ja peita seda küsimust sellise ilusa demokraatliku ideaali järele, et see on selline paljudele inimestele oluline küsimus ja sellistes olulistes küsimustes, kus ühiskonna arvamused lähevad lahku, võib ju küsida inimestelt arvamust, ja nii, nagu inimesed otsustavad, nii on.
Aga tegelikult oli ju ette ennustatav see, et üks erakond, kes selle eest kõige rohkem on seisnud – kuna teie peaministrina olete ka ise öelnud, et teie ei pea tegelikult abielu mõiste fikseerimist põhiseaduses vajalikuks, te arvate, et perekonnaseadus on selleks piisav koht –, et see üks erakond kasutab seda tegelikult selleks, et ühte ühiskonnarühma alandada ja solvata. Seda on öelnud Martin Helme väitluses Urmas Viilmaga, et eesmärk on saada selge mandaat kooseluseaduse tühistamiseks. See oleks õiguste õgvendamine. Selleks õnneks ei ole Riigikogus praegu enamust, sealhulgas tänu teile. Seda ütles Mart Helme oma viimases intervjuus, millest on palju räägitud. Ja on selge, et see protsess muutub üheks homofoobseks Eesti ühiskonda lõhki kiskuvaks asjaks. Ma arvan, et sellises olukorras poliitikul, kui tal on võimalus selline asi ära hoida, siis on tema moraalne kohustus seda teha.
Ausalt öeldes ma ei küsigi midagi. Ma soovin sulle jõudu, et seda moraalset kohustust täita, sest ma arvan, et sellest sõltub ka jälg, mille sina peaministrina Eesti ajalukku jätad.
Vastab Peaminister Jüri Ratas:
See, et Riigikogus kõrgeima võimu, Eesti rahva poolt valitud erakondadel kõige laiemas mõttes selles küsimuses on erinevad arvamused, vastab tõele. Ja seda ei saa minu meelest mitte kellelegi ette heita. Ei saa kuidagi ette heita seda, kui keegi ütleb, et me peame kooseluseaduse rakendama, või kui keegi ütleb, et peame kooseluseaduse tühistama. See poliitiline debatt on täiesti pädev ja seda tulebki pidada siin Riigikogus, sest Riigikogu on see, kes seadusi vastu võtab või tühistab.
Nüüd, kus on probleemikoht, on tõesti minu meelest see, mis sinu repliigist või küsimusest välja tuleb – see, kas seda debatti peetakse tsiviliseeritult, peetakse seda vaoshoitult, et kedagi ei minda, kuidas öelda, lõhestama, süüdistama, ei keerata seda debatti üle. Kui me keerame sellel debatil vindi üle, siis on tõesti oht, et see võib tuua kaasa väga kurbi tagajärgi ühiskonnas laiemalt, ka tänavatel.
See, kui toimuvad meeleavaldused, arvamuse edastamised, piketid, see on demokraatlikule ühiskonnale tavapärane ja seda ei saa kuidagi pahaks panna. Oluline on see, et need oleksid rahumeelsed, aga oluline on ka see, et kedagi ei mindaks täna sellessamas põhiseaduse mõttes diskrimineerima, rääkimata mingisugusest homofoobiast. Aga see, et diskuteerida teemade üle, kuidas nähakse Eestis perekonnamudelit, kuidas nähakse Eestis abielusid, kes võivad abielluda ja kes ei või abielluda – minu meelest on need debatid vajalikud, neid debatte tulebki pidada.
Ja nii nagu ma vastasin sinu esimesele küsimusele, mina ei pea täna õigeks, et me seda kooseluseadust tagasi pöörame. Minu meelest seda ei pea tegema, ei tule teha. Ja selles osas kindlasti, nagu ma ütlesin, on koalitsioonist täielik eriarvamus.
Küsib Indrek Saar:
Teie valitsuse minister on äsja andnud mitte ainult Eesti meedias, vaid ka välismeedias kommentaare, mis on tekitanud valitsuskriisi. Kuidas teile tundub nende sõnavõttude taustal, kas see teie valitsuse minister saab aru põhiseaduse mõttest? Põhiseaduses on selgelt öeldud, et on keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Samas on ta ennast õigustanud oma veendumustega, aga põhiseadus ütleb, et veendumustega ei saa vabandada õigusrikkumist. Ta on muu hulgas andnud ka Vabariigi Valitsuse ametivande, millega ta on kohustunud teenima Eesti Vabariigi põhiseadust, Eesti inimesi ja rahvast.
Mis on teie hinnang sellele, kas Mart Helme oma sõnadega käitub põhiseaduse mõtte kohaselt? Ja kas see peaks olema ühiskonnas aktsepteeritav, et niimoodi käituv inimene on Eesti Vabariigi Valitsuse minister, kellele teadupärast siiamaani on kehtinud kõrgendatud nõudmised selles, mida ja kuidas ta ütleb?
Vastab Peaminister Jüri Ratas:
Punkt üks, ma arvan, et mitte kellelgi ei ole õigust õhutada ühiskonnas vägivalda. Põhiseadus kehtib meile kõigile, kõik need põhiseaduse paragrahvid kehtivad kõigile. Ma arvan, et see on üldjoontes väga suur probleem, kui kellegi soo või vanuse või seksuaalse sättumuse või usu pinnal või mingil muul pinnal kedagi diskrimineeritakse või õhutatakse vägivalda. Nii et see on minu arvates väga resoluutne ja põhimõtteline.
Nüüd, tulles teie küsimuse juurde konkreetse intervjuu baasil, siis nagu ma ütlesin, on põhiseadus kindlasti selles mõttes ülim ja sellest peab lähtuma. Te küsite, kas Mart Helme on minu arvates õhutanud vaenu, õhutanud vägivalda. Ma olen loomulikult siseministriga peale seda intervjuud rääkinud ja öelnud, et minu jaoks on see probleem, kuidas mina seda intervjuud mõistsin. Ja sellest tuli ka minu kommentaar reedesel päeval. Peale seda intervjuud, mis vallandas selle skandaali või, täna võib öelda, selle kriisi on siseminister öelnud mulle seda, mida ta nüüd on öelnud ka loomulikult avalikult, et ta ei ole kedagi siit ära ajanud, teda on valesti mõistetud. Mina olen öelnud siseministrile, et minu jaoks on see väga suur murekoht. See on väga hea, et ta nii mõtleb, et kedagi ei tohi ära ajada, kellegi vastu ei tohi vaenu õhutada. See on õige mõtlemine. Ma selles mõttes toetan. Aga selle intervjuu kontekstis minu meelest ta ütles välja sõnu või lauseid või vastuseid, mis andsid väga selgelt teistsuguse tunnetuse. Ja selle peale mina reageerisin.
Nii et igal juhul ma kordan veel, et minu meelest igasugune selline, kuidas ma ütlen, lõhestav retoorika või vähemuste, igasuguste vähemuste vastu diskrimineeriv või kuidagi vägivalda õhutav – see tuleb maha võtta ühiskonnast ja me peame kõik selle eest seisma. Mina pean selle eest seisma, kindlasti teie, aga ka kõik teised poliitikud, kõik teised valitsuse liikmed või Riigikogu liikmed. Eesti peab olema, ja ma tõesti loodan, et Eesti on ühiskond, kus kõigil on turvaline, kindel ja hea olla hoolimata sellest, missugune on tema seksuaalne orientatsioon või missugune on tema usuline orientatsioon või kas ta on mees või naine või kui vana ta on või mis värvi on tema nahk.
Allikas ja foto: Riigikogu.ee
