Täna, 4. mail esitles välisminister Eva-Maria Liimets veebi teel ÜRO Inimõiguste Nõukogus Eesti kolmandat inimõigusaruannet ja andis vastuse ka LGBTI õigusi puudutavatele küsimustele.
Kõikide riikide esindajatel oli eelnevalt võimalik esitada omapoolsed küsimused inimõiguste arengu kohta Eestis. LGBTI inimeste õiguste olukorra kohta esitasid Belgia, Kanada ja Hispaania järgmised küsimused:
Belgia: Kas Eesti valitsus võtab vastu kooseluseaduse rakendusaktid, et tagada selle täielik rakendamine?
Kanada: Milliseid meetmeid on Eesti võtnud kasutusele LGBTI-inimeste diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise kõrvaldamiseks?
Hispaania: Milliseid konkreetseid meetmeid kavatseb Eesti valitsus rakendada LGBTI kogukonna vastu suunatud diskrimineerivate tegude ennetamiseks ja vähendamiseks?
Välisminister Eva-Maria Liimets vastas eelnevalt esitatud küsimustele oma avakõnes järgmiselt:
„Viidates Belgia, Kanada ja Hispaania küsimustele LGBTI ja kooseluseaduse rakendamise kohta, tuletame meelde meie ühiskonnas olulist verstaposti kooseluseaduse vastuvõtmisel 2014. aastal. See jõustus 1. jaanuaril Jaanuar 2016 seadustades samast soost partnerite kooselu. Samast soost partnerite vahelised suhted on registreeritud vastavalt seadusele ja Riigikohus on neid oma kohtupraktikas tunnistanud seaduslikuks vaatamata asjakohaste rakendusaktide puudumisele. Oleme siiski nõus, et on vaja vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, mis tagavad seaduse täieliku rakendamise.”
Üldine perioodiline ülevaatus (Universal Periodic Review, UPR) on ainulaadne protsess, mille eesmärk on kõigi 192 ÜRO liikmesriigi inimõigusalaste andmete analüüs iga nelja aasta tagant.
Eesti on osalenud üldise korrapärase läbivaatamise raames inimõigusolukorra ülevaatusel nüüdseks kolmel korral – 2011., 2016. ja 2021.
