“Tagumine aeg on maksta need võlad, mis meil riigina on oma inimeste ees” selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo intervjuus Vikervaatele, miks uus valitsus on otsustanud abieluvõrdsuse lõpuks seadustada.
Millal on võimalik esimestel samast soost paaridel Eestis abielluda?
Kõige positiivsema stsenaariumi kohaselt, saab see juhtuda 01.01.2024 eeldusel, et me jõuame seaduse vastu võtta enne suve: “Me tahame seaduse ära menetleda 1. juuliks, sest meil on erinevate registritega seoses tarvis mitmeid muudatusi teha. Sellisel juhul on võimalik pool aastat kõike tehnilist ette valmistada ja 1. jaanuarist on inimesed natukene võrdsemad ja maailm on natukene ilusam koht.”
Kuidas rakendub abieluvõrdsus paaridele, kes on juba abielus?
Juba abielus olevate paaride abielu peab olema abielu sõlmimise riigi seadustega kooskõlas, ükskõik kuskohas see abielu on registreeritud. Teisalt on oluline, et inimene, kes abiellus, oleks olnud siis ka selle riigi elanik. Sellisel juhul kohaldatakse seadusi korrektselt ja inimene, kes näiteks töötas ja elas Hollandis, abiellus seal hollandlasega, kes on ka seal elav inimene, siis 1. jaanuarist on selline abielu Eestis täiesti legaalne.
Tõenäoliselt leidub paare, kelle puhul see on see keerukam aga siis tuleb juhtum juhtumi haaval vaadata, millised on need lahendused.
Kuidas mõjutab abieluvõrdsuse jõustumine vikerkaareperede lapsi?
Üks oluline erinevus kooselulepingu sõlmimise ja abiellumise vahel saab olema asjaolu et kooselus olles on võimalik lapsendada peresiseselt ehk ühe partneri last või last, kelle vanem ta varasemalt oli. Abieluvõrdsuse puhul on võimalik lapsendada ka võõrast last.
Laste puhul on veel oluline põlvnemise temaatika. Kooselu puhul me põlvnemist mitte kuidagi ei reguleeri. Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud ja lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Teisel samast soost partneril on võimalik oma partneri laps lapsendada, juhul kui lapsel ei ole teist bioloogilist vanemat või bioloogiline vanem annab lapsendamiseks nõusoleku. Kui laps sünnib samast soost abielupaari perre, on olukord sarnane. Selles osas on erinevus eri soost abielupaaridega, kus lapse emaga abielus olev mees loetakse automaatselt lapse isaks, kui ei ole esitatud vastupidist taotlust. Ainsa erandina on naissoost abielupaaril võimalus ühe abikaasa kunstliku viljastamise kaudu sündinud lapse vanemateks saada kohe lapse sünnist.
Laste seisukohalt on ülioluline see, et lapsel oleks kaks vanemat. Lõpetame õigusliku ebakindluse, kus pole võimalik ühte vanemat sünniakti kirja panna. Küsimus pole niivõrd selles, kas keegi on pandud kirja sünniakti, vaid oluline on see, kas lapsel on tegelikult füüsiliselt teine täiskasvanud inimene, kes tema kasvatamises osaleb. Kes teda tunneb ja kellega ta omab suhteid, mis on lastele üliolulised. Tagada kahe täiskasvanu olemasolu, see on tegelikult ju eesmärk omaette.
Laste seisukohalt on ülioluline see, et lapsel oleks kaks vanemat.
Signe Riisalo
Kuivõrd on olnud abieluvõrdsuse eelnõu koostamisse kaastaud Eesti LGBT Ühing?
“Kahetsusväärselt väga tihti ma Eesti LGBT Ühinguga kohtunud ei ole. Abieluvõrdsuse eelnõuga seonduvalt me loomulikult kohtusime ja värske Eesti Transinimeste Ühing oli samamoodi kohtumisele kaasatud. Me oleme omavahel rääkinud, mis need probleemkohad on. Näiteks õiguslik vaakum kooseluseaduse rakendusaktide puudumise tõttu.” Riigikohtust tulid kohtulahendid, mis sundisid avalikku sektorit moel või teisel käituma. Aga inimene ei peaks oma igapäevaelu korraldamiseks käima läbi kolme kohtuastet, see ei ole kindlasti normaalne.
Mõningad sammud on paremuse suunas juba ka ju astutud. Kooseluseaduse alusel sõlmitud lepingud lähevad rahvastikuregistrisse kui ka notarite registrisse ja 1. jaanuari seisuga peaks olema registritest kõigile kolmandatele osapooltele nähtav, kas inimesed on kooselus või abielus.
Kas te soovite midagi LGBT+ kogukonna inimestele lisaks öelda?
“Mina tahan kogukonna inimeste ees eeskätt vabandada, et me oleme täna veel selles olukorras, kus 2016. aastast alates on võimalik kooselulepinguid sõlmida, ent siiani ei ole olnud kehtivaid rakendusakte, mis tagaks osapooltele päriselt nii omavahelistes suhetes kui ka riigiga suheldes õigusselguse.” avaldas Riisalo kahetsust.
“Mul on päriselt piinlik sellepärast, et kui diplomaadi abikaasa saab teatavad hüved, mis selle staatusega kaasnevad, siis kooselulepingu alusel elukaaslane seda ei saa. Kui abikaasa saab kaitseväes vigastada või peaks lausa hukkuma, siis abikaasa saab riigi poolt rahalist tuge ja hüvesid, kui tegemist on elukaaslastega, siis see nii ei ole.” selgitab Riisalo.
“Ma arvan, et on tagumine aeg maksta need võlad, mis meil riigina oma inimeste ees on. Ja abielu võrdsus on lihtsalt ilus. Me näemegi inimesi sellena, kes nad on, ja et inimesed saavad realiseerida oma valikuid ja oma õigusi vabalt, ilma, et sellesse sekkuks riik või kolmandad osapooled.” selgitas Riisalo uue valitsuse soovi, abieluvõrdsuse lõpuks seadustada.
“Millest mul on kahju, et meil on jätkuvalt ühiskonnas hoiakuid, mis vaenavad, sildistavad ja märgistavad. Aga ma arvan, et et selliste õigusruumi muudatustega, mis on teatavas mõttes tehnilised, aga samas väga märgilised, me ikkagi pisendame nende inimeste hulka, kelle hääl on vaenulik. Seadused, annavad meile raamistiku ja mõjutavad meie hoiakuid. Ja ma usun, et tulevik saab olema parem.”
Intervjueeris: Virgo
