Riigikogu võttis täna vastu abieluvõrdsuse seaduse, mis võimaldab abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost.
Abieluvõrdsuse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja selle vastu oli 34 Riigikogu liiget. Vastu võetud seadusega kehtestatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist abieluvõrdsus.
„Igaühel peab olema võimalus abielluda inimesega, keda armastab ja kellega soovib oma elu siduda. Selle otsusega astume lõpuks teiste Põhjamaade ja kõigi teiste maailma demokraatlike riikide hulka, kus see õigus tagatud on,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „See on otsus, mis ei võta kelleltki midagi ära, aga annab paljudele midagi väga olulist juurde. Ühtlasi näitab see, et meie ühiskond on hooliv ja peame üksteisest lugu. Olen Eesti üle uhke.“
„Abieluvõrdsus muudab meid ühiskonnana arvestavamaks ja ma olen siiralt tänulik, et LGBT+ kogukond on kõikide nende aastate jooksul olnud nõnda mõistev ja kannatlik,“ märkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kuigi tegemist on paljuski tehniliste õigusruumi muudatustega, ei saa me mööda vaadata nende otsuste märgilisusest. Loodan, et ajapikku näevad ka kriitikud, et sellistest sammudest me võidame, mitte ei kaota. Ühesugused õigused kõigile on midagi nõnda elementaarset, et need diskussioonid on oma sisult kuulunud tegelikult taasiseseisvunud Eesti algusaastatesse. Mul on hea meel, et täna see valik aga kõigist hooliva ja edumeelse Eesti jaoks langetati,“ sõnas ta.
Abieluvõrdsuse kehtestav perekonnaseaduse ja veel 85 seaduse muutmise pakett toob endaga kaasa ka kooseluseaduse rakendusaktid.
Abielu kõrval jääb tulevikus inimestele alles ka võimalus sõlmida kooseluleping. Kooselulepinguga tagatakse registreeritud elukaaslastele õigus kaasa rääkida enda elukaaslasega seotud otsustes ning saada vajadusel toetusi ja hüvitisi. Kooselulepingu sõlminud paaridele antakse ka võimalus minna abielule üle lihtsustatud korras.
Abielu ja registreeritud kooseluga tekivad paaridele õigused ja kohustused, mis ei laiene vabas suhtes paaridele. Need on peamiselt seotud toetuste saamise, vara, eluaseme ja põlvnemisega. Näiteks registreeritud partneri või abikaasa surma korral aitab see vältida olukorda, kus testamendi puudumisel ei ole kooselupartneril õigust pärandusele ning kogu vara läheb automaatselt partneri sugulastele.
Samuti kasutatakse abikaasa või partneri abi varem väljendatud kavatsuste kindlakstegemiseks, kui abikaasa või registreeritud partner on teadvuseta või ei ole võimeline kasutama oma tahet, et teha otsuseid meditsiinilise ravi vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 22. mail ning tähtajaks esitati sellele 728 muudatusettepanekut. 15. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise valitsuse usaldusküsimusega.
