Aprilli alguses toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava avaüritus. Tegevuskava eesmärk on liikuda LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste suunas neljas fookusvaldkonnas: turvalisus, haridus, tervis ja tööelu.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul soovitakse tegevuskava loomisega tugevdada LGBT+ inimeste turvatunnet, heaolu ja võrdset kohtlemist ühiskonnas. „Me soovime luua Eestit, kus LGBT+ inimesed saavad elada oma elusid vabalt nii, nagu nad seda soovivad. LGBT+ inimesed peavad tundma end hoituna ja turvaliselt kõigis ühiskonnaelu valdkondades – nii tööl, vabal ajal, koolis, arstikabinetis kui avalikus ruumis. Paraku see alati nii ei ole,“ tõdes Riisalo.
Statistika näitab, et pea 65 protsenti Eesti inimestest ei julge avalikus ruumis endaga samast soost elukaaslase käest kinni hoida. Ligemale 70 protsenti koolides käivates LGBT+ õpilastest koges viimasel kooliaastal vaimset vägivalda ning iga neljas Eesti inimene tunneks end ebamugavalt, kui nende kolleeg oleks LGBT+ inimene. LGBT+ inimesed, kes enda identiteeti tervishoiusüsteemis jagavad, kogevad kaks korda suurema tõenäosusega negatiivset kohtlemist ja diskrimineerimist.
Loodav tegevuskava käsitleb LGBT+ inimeste võrdseid võimalusi neljas fookusvaldkonnas: turvalisus, haridus, tervis ja tööelu. Eraldi grupina on fookuses transinimeste heaolu erinevates eluvaldkondades.
Vaatamata statistikale on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsete võimaluste nõunik Taavi Koppeli sõnul Eesti viimaste aastakümnete jooksul LGBT+ inimestele võrdsema ühiskonna suunas liikunud. „Tänavu hakkas Eestis kehtima abieluvõrdsus, märtsi algusest kadusid aegunud ja diskrimineerivad piirangud näiteks veredoonorluses,“ loetles Koppel. „Tegevuskavaga panemegi paika plaani, kuidas lähiaastatel LGBT+ inimestele erinevates eluvaldkondades võrdsemat ja turvalisemat ühiskonda luua,“ lisas nõunik.
Tegevuskava loomise avaüritusel osalesid poliitikakujundajad, teadlased, koolitajad ning erialavõrgustike, huvikaitse ja kohalike omavalitsuste esindajad.
Tegevuskava valmib 2024. aasta lõpuks.
Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
