Mõttekoda Praxise läbi viidud värske osalusuuring heidab valgust LGBTQI+ noorte kogemustele vaimse tervise toe otsimisel ning toob esile teravad puudujäägid meie tugisüsteemides.
Uuringus osales 164 noort vanuses 15–26 ning selle ainulaadsus seisneb selles, et noored ise olid kaasatud kogu uurimisprotsessi – alates küsimuste sõnastamisest kuni tulemuste analüüsini.
Depressioon, ärevus ja nähtamatus spetsialistide silmis
Uuringu tulemustest selgub, et enamik noori kogeb depressiooni ja ärevust, kusjuures mittebinaarsed noored on selgelt kõige haavatavam grupp – neist 71% on kogenud enesetapumõtteid ning 59% enesevigastamist.
Noored otsivad esmast tuge mitte arstide, vaid sõprade käest. Koolipsühholoogid, perearstid ja psühhiaatrid said uuringus madala rahulolu hinded – põhjuseks teadmatus LGBTQI+ teemadest, pinnapealsus ja isegi vaenulik suhtumine.
Takistuste müür: järjekorrad, hinnad, diskrimineerimise hirm
Kõige tõsisemad takistused olid pikad ooteajad (75% vastajatest) ja teenuste kõrge hind (61%). Lisaks pelgavad paljud noored spetsialisti juurde minekut, kuna ei saa olla kindlad, kas nende identiteeti aktsepteeritakse.
Mitmed intervjueeritavad tõid esile olukordi, kus spetsialist käsitles LGBTQI+ identiteeti kui probleemi või isegi haiguse sümptomit. Mõned noored lõpetasid seetõttu üldse professionaalse abi otsimise.
Trans- ja venekeelsete noorte topeltmarginaliseeritus
Transsoolised noored pidid sageli spetsialistile ise selgitama, mida tähendab sooline üleminek. Soolise ülemineku protsess on pikk, kurnav ja emotsionaalselt raske.
Venekeelsetel noortel on keeruline leida usaldusväärset, tasuta psühholoogilist abi emakeeles. Lisaks lisandub perekondlik ja kultuuriline surve.
Lahendused noortelt endilt: teadlikumad spetsialistid, turvalised ruumid, nähtav info
Noored soovivad, et spetsialistid oleksid teadlikud LGBTQI+ teemadest, ei teeks eeldusi identiteedi kohta ning looksid turvalise ja hinnanguvaba keskkonna. Noored tõid esile vajaduse usaldusväärse info järele LGBTQI+-sõbralike spetsialistide ja tugiteenuste kohta ning rõhutasid, et spetsialistid peaksid oskama suunata kogukonnapõhise toe juurde.
Loe uuringut siit: LGBTQI+ noorte vaimse terviseabi ja toe otsimise kogemused
Vaata Vikervaate intervjuud osalusuuringu kaasuurijaga Elisabeth Pae.