Dokumentaalfilm “Orlando, minu poliitiline biograafia” linastub 24. aprillil kell 18.00 Kumu kunstimuuseumis ning selle juhatab sisse Aet Kuusik.
Virginia Woolf kirjutas „Orlando“ 1928. aastal. See oli esimene romaan, mille peategelane muutis loo kestel oma sugu. Sajand hiljem otsustas transsooline kirjanik, filosoof, kuraator ja aktivist Paul B. Preciado näidata Virginia Woolfile filmi vahendusel, kuidas tema loodud kangelane on ellu ärganud. Film esilinastus 2023. aastal Berliini filmifestivalil ja pälvis seal parima LGBT+ dokumentaalfilmi Teddy-auhinna.
Filmi tegemiseks korraldas Paul B. Preciado avaliku casting’u ja leidis nii peaosalised – kakskümmend kuus transsoolist või mittebinaarset inimest, vanuses 8–70 aastat. Filmi peategelased on tulnud mängima Virginia Woolfi väljamõeldud tegelast, aga jutustavad samal ajal oma elu ning läbi 20. sajandi arhiivimaterjalide räägivad ühtaegu kõigi ajaloo Orlandode tunnustamise ja nähtavuse eest. Film järgib sama ülesehitust nagu Virginia Woolfi romaan – see on reisipäevik läbi nii intiimse kui ka poliitilise ajaloo.
„Ma lugesin Virginia Woolfi raamatut esmakordselt teismelisena Hispaanias, ammu enne seda, kui sain teada, et sooline üleminek on võimalik. Woolfi väljamõeldud tegelane võimaldas mul kujutleda oma elu, ihaldada ja kehastada muutusi. Selgub, et aastatega on minust saanud Orlando. Minu elulugu on tehtud tuhandete nähtamatute Orlandode kollektiivsest ajaloost. See on võitluse ajalugu rõhuva soo ja sugude binaarsuse režiimis. Transiks olemine ei tähenda ainult üleminekut naiselikkuselt mehelikkusele (või vastupidi), vaid osalemist sisemises „orlandostumise“ protsessis: poeetilises teekonnas, mille käigus leiutatakse uus keel enda ja maailma nimetamiseks. Sooline üleminek on ümberkujundav reis, vabaduse praktika, mitte pelgalt identiteedi loomine. Seega joonistab film portree muutuvast maailmast ning käimasolevast soolisest ja mittebinaarsest revolutsioonist,“ kirjeldab Paul B. Preciado.
Paul B. Preciado on kirjanik, filosoof, kuraator ja üks juhtivaid mõtlejaid soo- ja kehapoliitika teemadel. Ta on muuhulgas olnud maineka kaasaegse kunsti näituse documenta 14 publikuprogrammi kuraator (Kassel/Ateena), 2019. aasta Veneetsia biennaali Taiwani paviljoni kuraator ja Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseumi (MACBA) teadusjuht. Tema raamatud on olulised allikad kväär-, trans- ja mittebinaarse kaasaegse kunsti ja aktivismi mõtestamisel. Preciado sündis Hispaanias ja elab Pariisis.
Filmi eestikeelsete subtiitrite eest täname Festhearti.
Filmilinastus on osa Kumu Dokumentaali ja kaasaegse kunsti näituse “melanie bonajo. Kui keha ütleb Jah+” publikuprogrammist.
Vaata treilerit:
Foto: KUMU
