2019. aasta kevadel sõlmitud koalitsioonilepingu esimeses punktis lubatakse üheskoos ehitada sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Kuulun ise LGBT+ kogukonda ja vaatlen siin artiklis lähemalt, kuidas vabariigi valitsusel seni selle lubaduse täitmisega on läinud ning mida selle põhjal oodata tulevikus, kirjutab Taavi Koppel Feministeeriumis.
Teema valik ja ajastus on ajendatud siseminister Mart Helme hiljutisest intervjuust, kus ta soovitas geidel Rootsi (või Rootsis, ega erilist vahet ei ole) joosta, kuna seal suhtutakse neisse paremini. Siseministri soovitus tervel inimrühmal teise riiki minna ei tekita turvatunnet. Selline sõnavõtt tekitab kõhedust, hirmu ja ebakindlust. Tema avaldus ilmestab, et Eesti riik ei hooli ei minu ega minu sõprade-tuttavate heaolust. Artikli kirjutamise ajaks olid Helme sõnavõttu jõudnud taunida peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, sotsiaalminister Tanel Kiik, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ning vabariigi president Kersti Kaljulaid. Päris kindlasti ei olnud tegemist ühekordse juhtumiga, ja ma ei näe kuidagi, et tegelikult ehitab valitsus üheskoos hoolivat ja sallivat ühiskonda.
Loe artiklit täismahus portaalist Feministeerium.ee
