Korrakaitsjate teavitamine vaenukõnest ja vaenukuritegudest, juhtugu see linnatänavail või veebis, on oluline osa meie õiguste kaitsmisest. Anna politseile juhtunust teada ka siis, kui sa ei ole kindel, kas tegu on vaenukõne või -kuriteoga! Iga juhtum annab politseile parema ülevaate olukorra tõsidusest, õpetab kuidas nendega paremini toime tulla ja samas ohvreid toetada.
Tihtipeale ei otsi vaenukõne või -kuriteo tõttu kannatanud inimesed abi või ei pöördu politsei poole, kuna nad kardavad korrakaitsjate reageerimist või kuriteo taaskirjeldamist. Vahel ei osata aga abivajajaga suhelda tema õigusi ja vajadusi austades ning inimene, kes vajab tuge, võib hoopiski endasse sulguda ja hakata ennast süüdistama. Kuna vaenukuriteod on suunatud inimese identiteedi vastu, on neil pikaaegne mõju ohvrite vaimsele tervisele ja turvatundele.
Eesti Inimõiguste Keskus koos partneritega paljudest Euroopa riikidest on välja töötanud korrakaitsjatele ja tugispetsialistidele mõeldud koolitusprogrammi tööriistakasti koos õppevideotega, kuidas vaenukuriteo ohvritega hoolivalt ja mõistvalt suhelda. Õppematerjal keskendub eelkõige LGBTI-kogukonda kuuluvate inimeste kogemuse jagamisele eluliste lugude kaudu.
Need õppematerjalid sisaldavad palju kasulikku infot kõigile, kes teemaga kokku puutuvad või selle vastu huvi tunnevad. Ühest küljest, et oskaksime julgustada oma lähedasi-sõpru teada andma, kui neid on rünnatud, olgu füüsiliselt või verbaalselt. Teisalt õpetavad videod ja õppematerjal, kuidas me saame omalt poolt tuge pakkuda.
Esimene õppevideo, mis põhineb päriselu juhtumil, on näide halvast praktikast vaenukuriteost teavitamisel.
Teine õppevideo näitab head praktikat, kuidas luua turvaline keskkond ja suhelda abivajajaga austavalt ning hoolivalt.
Allikas ja kuvatõmmis: Eesti Inimõiguste Keskus
