Tänavune Rainbow Europe Map näitab ulatuslikku ja peaaegu täielikku paigalseisu LGBTI inimeste inimõiguste valdkonnas. Euroopa LGBTI katusorganisatsioon ILGA-Europe leiab, et käes on hetk, mil valitsused saavad sihikindlalt valida õige tee edasi.
Iga-aastased Rainbow Europe kaart ja indeks, mille ILGA-Europe avaldab 17. mail, näitavad LGBTI inimeste õiguslikku olukorda 49 Euroopa riigis. Ülevaatest selgub, et viimase kaheteistkümne kuu jooksul pole riigid LGBTI inimeste õiguste parandamiseks teinud peaaegu ühtegi sammu. Kaardi avaldamise 12-aastase ajaloo jooksul on see erakordne. Mõnes riigis on siiski käsil eelnõud ja tegevusplaanid, mis annavad lootust, et aasta pärast näeb kaart teistsugune välja.
Mõned leiud tänavusest Rainbow Mapist:
- Kuigi enamikes riikides pole positiivseid arenguid toimunud, on Albaania, Soome ja Portugal pingereas siiski tõusnud, kuid sedagi vaid tänu väikestele muudatustele.
- Kuigi riigid on lubanud tegeleda vikerkaareperede tunnustamisega, pole mitte ükski riik liikunud kooselude ega vanemluse tunnustamise poole.
- Eelnevatel aastatel toimunud trans- ja intersooliste inimeste kehaautonoomia ja soo tunnustamise arengud on seiskunud kõikjal, välja arvatud Islandil.
- Mõnes riigis (Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia) on vastu võetud uued punktid kogunemisvabaduse kohta, mis peegeldavad positiivset arengut LGBTI ürituste turvalisuses.
ILGA-Europe’i tegevjuhti Evelyne Paradisi teevad selle aasta tulemused murelikuks. “Viimase aasta jooksul on LGBTI inimesed kogenud poliitiliste repressioonide kasvu, majanduslikke raskusi ning LGBTI-vaenu levikut nii tänavatel kui internetis. Selles olukorras peavad valitsused tegutsema konkreetselt ja mõjusalt ning kindlustama, et inimesed on kaitstud rohkem, mitte vähem. LGBTI inimeste inimõigused ei ole midagi, mida üle parda visata, kui olukord keeruliseks muutub,” lisas Paradis.
ILGA-Europe’i huvikaitsejuht Katrin Hugendubel toob välja, et paljudes riikides on seadusloome ja seaduste rakendamine seiskunud. “Lihtne oleks öelda, et kogu poliitiline tähelepanu on olnud suunatud COVID-19 ja sellest tulenevale majanduskriisile, kuid tegelikult on asi palju mitmetahulisem. Paljudes riikides on areng seiskunud poliitilise lõhestumise tõttu LGBTI teemadel. Rahvaesindajad ei näe enam, et nad saaksid LGBTI inimeste toetamisest kasu lõigata, valitused ei pea seda prioriteediks. Valitsused peavad täitma oma kohust ning tagama vajalike seaduste täitmise,” lisas Hugendubel.
Paradis on siiski lootusrikas ning leiab, et praegu on õige hetk võtta vastu ootavad seadused. “Hetkel, mil mitte ainult Poolas või Ungaris, vaid terves Euroopas koguvad hoogu LGBTI-vaenulikud jõud, peavad Euroopa riigid olema eeskujuks kõigi inimõiguste kaitsjatena.”
Olukord Eestis
Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert Aili Kala on aastaid olnud ILGA-Europe’i partner Eesti olukorra kajastamisel.
“Mäletan, et andsin 2016. aastal rõõmuga sisendi kooseluseaduse jõustumise kohta, mille tõttu joonistus Eesti LGBT+ inimeste õiguste skaalal Ida-Euroopa piiridest eredamalt välja. Sellega aga rõõmsad arengud pidurdusid ning sisuliselt sama olukord vaatab meile vastu ka tänavuselt värskelt avaldatud Rainbow kaardilt. Kahjuks on tendents üle-Euroopaline – LGBT+ inimeste õiguste areng on seiskunud ning teiselt poolt on tugevalt levimas LGBT+ inimeste vastane vaen, mis on reaktsioon teatud poliitilisele või organiseeritud LGBT+ inimeste vastasele tegevusele. Ka Eesti ei ole sellest välja jäänud,” lisas Kala.
Aili Kalal on siiski lootust: “Euroopa Liit on esimest korda vastu võtnud LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise strateegia ning võrdsusvolinik Helena Dalli julgustab liikmesriike tegema oma riikides sama. Võtsime selle üleskutse ühingus inspiratsiooniks ning koostame Eesti riigile ettepanekud võrdsete õiguste edendamise strateegiaks, et valitsusel oleks lihtsam tagada kõigile Eesti inimestele võrdsed õigused ja võimalused. Koos saame jää liikuma!”
Rainbow Europe 2021 kokkuvõte:
Juba kuuendat aastat järjest on esimesel kohal Malta. Belgia on neljandat korda teisel ning Luksemburg kolmandat aastat kolmandal kohal.
Viimastel kohtadel on Aserbaidžaan, Türgi ja Armeenia – samad, mis eelmisel aastal.
Teist aastat järjest on Euroopa Liidu maade seas viimasel kohal Poola.
kraina on langenud 36. kohalt 40. kohale, sest valitsuse tegevusplaani aeg on läbi saanud. Gruusia langes 30ndalt 32. kohale, sest seal puudub selge juriidiline sootunnustamise protsess ning LGBTI inimõiguslaste olukord on ebaturvaline.
Kõige suurema hüppe on pingereas teinud Malta, Põhja-Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Malta lisas pagulaste seaduse kaitse saamise aluste hulka sootunnused ja avaldas uued poliitika suunised LGBTI varjupaigataotlustele. Teises kahes riigis on paranenud kogunemisvabadus.
