Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu (232 SE), mis muudab kuriteona karistatavaks vaenu õhutamise kõige raskemad vormid.
Eelnõu kohaselt on tulevikus kuriteona karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel, kui on põhjust karta, et õhutusele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab vaenumotiiv karistust raskendavaks asjaoluks.
Kriitiliste ega šokeerivate seisukohtade avaldamist ei ole eelnõuga kavas karistatavaks muuta, samuti ei takista seaduseelnõu väljendada seisukohti, mis võivad mõnda ühiskonnagruppi solvata. Neil puhkudel saab vajadusel jätkuvalt pöörduda tsiviilkorras kohtusse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetas 31 ja selle vastu hääletas 53 Riigikogu liiget.
Foto: Erik Peinar / Riigikogu Kantsele
