Inimõiguste keskuse juristid saavutasid detsembris olulise võidu, kui Tallinna Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse paragrahvi. Nimetatud paragrahvi alusel ei loeta pagulase perekonnaliikmeks temaga enne Eestisse saabumist tegelikus kooselus elanud elukaaslast, kellega abiellumine või kellega kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis õiguslikult võimatu.
Inimõiguste keskuse juristid Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik esindasid kohtus Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikut, kelle taotlus tuua Eestisse elukaaslane, kellega üle kümne aastat koos oli elatud, sai Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) keelduva otsuse.
PPA jättis perekonna taasühinemise taotluse rahuldamata, tuues ühe argumendina välja, et vaatamata tõendatud pikaajalisele suhtele ei saavat taotleja elukaaslast pidada tema pereliikmeks, kuna nende vahel ei olnud sõlmitud abielu ega registreeritud kooselu päritoluriigis.
Inimõiguste keskuse juristid tõid välja, et elukaaslased ei olnud omavahel abielus ega registreeritud kooselus, sest see ei olnud lihtsalt võimalik – nende päritoluriigi seadusandlus represseerib LGBT-inimesi.
“Kui LGBT-perekondadele peaks alati rakendama välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud abielu või kooselu sõlmimise kriteeriumit, ei saaks niisugused pered mitte kunagi perekonna taasühinemise võimalusi kasutada. Selline olukord, mis muudab LGBT-suhetes olevad inimesed palju haavatavamaks kui heteroseksuaalses suhtes olevad inimesed, on diskrimineeriv ja riivab Eesti põhiseadusega kaitstud õigusi,” selgitab Ponomarjova.
Sellest tulenevalt palusid inimõiguste keskuse juristid juhul, kui kohus ei näe võimalust tõlgendada seaduse vastavat sätet laiendavalt, tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta abielu või kooselu registreerimise nõude osas kohaldamata.
Tallinna Ringkonnakohus nõustus inimõiguste keskuse juristide argumentidega, tuues välja, et Eesti põhiseadus, mis kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada perekonnaelu Eestis, laieneb ka Eestis viibivatele välisriigi kodanikele ning nende pereliikmetele. Kaebuse rahuldamise eeldusena tunnistas ringkonnakohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse sätte, mis ei loe pagulase pereliikmeks enne tema Eestisse saabumist temaga koos elanud elukaaslast, kellega abiellumine või kellega kooselu registreerimine oli nende päritoluriigis elukaaslaste endi tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.
Tallinna Ringkonnakohus saatis asja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks Riigikohtusse.
Foto: Canva
