Tuntud šansooni- ja kabareeartist Erkki Otsman esineb Baltic Pride 2026 glamuursel avamisel. Uurisime, mida Pride tema jaoks tähendab ning millised on olnud tema meeldejäävamad kogemused Pride’ist. Pride on otseses tõlkes uhkus. Uhkus olla selline nagu olen. Armastada ennast. Seda on vaja meil kõigil aeg-ajalt endale korrata! LGBT kogukonnale on Pride oluline, sest erinevatel aegadel on teistsugune olemine olnud põlu all. Selleks, et koondada sarnaseid, on tekkinud LGBT organisatsioonid ja Pride’i liikumine. Koosolemises on jõudu ja lohutust. Ma olen aastate jooksul erinevatel Pride’l osalenud ja ka esinenud. Toon siinkohal mõned näited. Minu esimene kokkupuude oli Pride’ga 1994. aastal Saksamaal, Kölnis. See toimusd juhuslikult kui me bussiekskursiooni seltskonnaga paariks tunniks linnas peatudes seal kirevat seltskonda kohtasime. Meie grupi inimestel oli siis ahhetamist palju! Minu elu uhkemad Pride’d olid 2004. aastal Pariisis ja 2005. aastal Madriidis. Vastavalt mõlema miljonilinna mastaabile olid ka Pride’i rongkäik ja pidustused suurejoonelised. Samuti võlus mind vabameelne atmosfäär linnas, mis kandus ka üle inimestele, kes otseselt Pride’ga ei olnud seotud. Erilise koha võtab minu meenutustes esimene Pride Tallinnas 2004. aastal. Selles osalemine oli mulle väga isiklik. Ma olin siis rohkem avaliku elu huviorbiidis ja ajakirjandus tundis minu tegemiste vastu huvi. Minust ilmus fotosid erinevates väljaannetest ja ma andsin ka sisulisi intervjuusid. Eesti inimeste üldine sallivus teistsuguste vastu oli siis ikka veel väga “õhuke”. Ma olen mitmel Pride’l esinenud. Lisaks Eestile veel Riias, Helsingis, Stockholmis, Göteborgis, Uppsalas. Laulukavadesse olen alati põiminud LGBT kogukonnale oluliste artistide laule ja imagot ning seda teen ma ka jätkuvalt praegu. Ma soovin Pride’s osalejatele meeleolukat ja sisukat aega! Ja ärge unustage endale kordamast laulu sõnumit muusikalist “Linnupuur”“I am what I am, I am my own special creation!”
Viljandi noored ja Eesti Inimõiguste Keskus lähevad kogunemisvabaduse kaitsmiseks kohtusse
Inimõiguste keskus toetab strateegilise kohtuasja raames OÜ Põntsu, mille esindaja soovis korraldada Viljandi lauluväljakul avalikku kogunemist. Viljandi linnavalitsus keelas selle ära, põhjendades otsust kogunemise sobimatusega Viljandi linna ja kogukonna konteksti. Inimõiguste keskuse ja OÜ Põntsu esindava vandeadvokaadi Kalle-Kaspar Sepperi hinnangul on linnavalitsuse otsus õigusliku aluseta, vastuolus Eesti põhiseadusega ja näide avaliku võimu kuritarvitamisest. Kultuurikorraldusega tegelev OÜ Põnts plaanis korraldada 1. juunil rahumeelse avaliku kogunemise, mille sisuks oli Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivardi kunstiteosena loodud vikerkaarevärvilise kanga lahti rullimine ja kestuseks napilt pool tundi. Teos loodi näituse raames, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu koolikiusamisele. Viljandi Kultuuriakadeemia taustaga korraldaja tegutses heas usus ja seaduskuulekalt, broneerides Viljandi laululava ja registreerides ürituse avaliku koosolekuna Politsei- ja Piirivalveametis. Broneering kinnitatud, politsei luba olemas, tundus ürituse korraldamiseks põlevat roheline tuli. 18. mail otsustas Viljandi Linnavalitsus ootamatult, et avaliku koosoleku korraldamine linna territooriumil ehk Viljandi laululaval on keelatud. Juba aprillis oli Viljandi linn väljendanud oma suhtumist üritusse, jättes neile esitatud avaliku ürituse taotluse selle korraldamiseks menetlemata ja põhjendades seda väitega, et see “ei sobivat Viljandi linna konteksti ega vastavat kogukonna ootustele”. Inimõiguste keskus otsustas toetada korraldaja kohtuteed linna vastu, sest tegemist on ühiskondlikult oluliste küsimustega vähemuste õigustest ja kogunemisvabadusest Eestis. “See, et väike ja rahumeelne koolikiusamist käsitleva kunstiteose näitamine linnavalitsuselt keelu sai, tuli üllatusena,” kommenteerib linnavalitsuse otsust OÜ Põnts esindaja Eva Maris Küngas.”Olen Viljandis elanud juba mõnda aega ja pole märganud, et kogukond oleks kuidagi vähemuste vastu – just vastupidi, olen end siin väikelinnas niivõrd koduselt ja turvaliselt tundnud.” Inimõiguste keskuse hinnangul riivab Viljandi Linnavalitsuse keeld ilma sisuliste põhjendusteta ja pärast kõigi vajalike kooskõlastuste olemasolu tõsiselt nii õiguspärase ootuse kui ka õiguskindluse põhimõtteid. “Taoline avaliku võimu käitumine omab heidutavat mõju kogunemisvabaduse kasutamisele,” sõnab keskuse sõnavabaduse ja võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal. “Kohtusse pöördumine on vajalik ja põhimõttelise tähtsusega, et tagada kõigile seadustes nimetatud vähemusgruppidele ka edaspidi tegelik võimalus oma põhiseaduslikku kogunemisvabadust kasutada.” Viljandi Linnavalitsuse 18. mai otsus on seda kurioossem, et selles ei tooda ära ühtegi avalikku korda, turvalisust või julgeolekut puudutavat riski, mis kogunemise ärakeelamist avaliku võimu esindajate poolt võiks põhjendada. Niisuguseid põhjendamatuid ja seadusliku aluseta lauskeelde oleme pigem harjunud nägema riikides, mis ei austa demokraatiat ja vähemuste õigusi, olgu näiteks Ungari või Venemaa. “Kogunemisvabadus on Eesti põhiseaduses kirjas oleva inimõigusena tagatud kõigile, sõltumata vanusest, parteilisest eelistusest, erivajadusest, seksuaalsest sättumusest või muudest seadustes tunnustatud alustest. Selle vabaduse piiramine on lubatud üksnes seaduses sätestatud alustel, taotledes legitiimset eesmärki ja olles proportsionaalne,” selgitab kohtusse pöördumise õiguslikke nüansse OÜ Põntsu esindava DEM Advokaadibüroo vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper. “Viljandi Linnavalitsuse otsuses puuduvad aga viited mistahes konkreetsetele avaliku korra, julgeoleku või teiste isikute õigustega seotud kaalutlustele, mis kogunemisvabaduse piirangut õigustaksid. Kohaliku omavalitsuse pädevus avaliku ruumi haldamisel ei anna õigust eirata Eesti seadusi.” Inimõiguste keskus seisab Eesti eest, kus seadused kehtivad kõigile ühtmoodi ja avalikud teenused peavad olema kõigile võrdselt kättesaadavad. Oleme valmis pikaks kohtuteeks ja kutsume üles annetama, et katta kohtukulud. Foto: Vikerkaarekangast on lahti rullitud varemgi. Fotol aktsioon Tallinnas Estonia teatri juures 2022. aasta jaanuaris. Autor: Ivo Panasyuk
Suvesse toovad särtsu Kuradisilla Kolledži drägtöötoad ja vabalava
Sel suvel toimub Aparaaditehases töötubade sari, mille eesmärk on julgustada dräg artistide pealekasvu. Neljas töötoas omandatakse teadmisi eri teemadel, mis toetavad ja julgustavad laval üles astumist. Sündmused kulmineeruvad võimalusega esineda päris publiku ees. Töötube viivad läbi Tartu dräg kollektiivi House of Kuko liikmed ja külaliskoolitajad. Dräg on etenduskunsti vorm ja kväärsubkultuur, kus esinejad kehastavad soo- ja seksuaalsusega seotud stereotüüpe liialdatud viisil, rõhutakse ühiskonnas valitsevate normide ja soorollide kitsaskohtadele ning läbi selle ehitatakse kogukonda ja aidatakse luua kväärruume. Dräg esinejad peavad olema pädevad paljudes eri valdkondades ja tuttavad mitmete meediumitega, kuna kunstivorm seob kostüümikunsti, grimmi, koreograafia, lavastamise ja muud oskused. Tihti omandatakse need oskused iseseisvalt või interneti ja kogukonna abiga. “Kui ma ei oleks sattunud kolm aastat tagasi drägkuninga meigi töötuppa, siis ei teeks ma võib-olla täna üldse drägi. Selle pärast tunneme ka soovi selliseid võimalusi uuesti luua,” selgitab töötubade toimumise tagamaid kollektiivi liige Helmehirmutis. Töötoad võimaldavad kätt proovida paljudes valdkondades ning luua kontakte edaspidiseks. “Tahame pakkuda lõbusat turvalist ruumi katsetamiseks ja mängimiseks,” lisab Labia Koidula. 20. juunil toimub kväärajaloo ja karakteriloome töötuba, 2. juulil grimmi ja paruka stiliseerimise? töötuba, 23. juulil kostüümiloome töötuba ja 13. augustil liikumise töötuba. 4. septembril toimub dräg show, kus töötubades osalejatel on võimalik õpitu kasutusele võtta ja lavale astuda. Töötoad toimuvad Tartus Aparaaditehase Armastuse saalis. Projekti aitab ellu viia Aparaaditehase kultuuriplatvorm. Foto autor: Kärt Põder
