Perekond, kuhu kuuluvad kaks ema ja väike tütar, põgenesid Eestisse, sest Venemaa ei ole seksuaalvähemuste jaoks turvaline. Eesti riik mõistis perekonna olukorda ja andis neile varjupaiga. Kuna seaduse silmis on lapsevanem vaid üks naine, otsustas pere, et lapsele kindlustunde tagamiseks peaks tütre lapsendama ka teine ema. Eesti kohtu otsusel pole lapsendamine aga võimalik, sest naiste kui Vene kodanikest pagulaste puhul kehtivat isegi Eestis olles Vene Föderatsiooni seadus. Inimõiguste keskuse toel kaebas perekond otsuse edasi ringkonnakohtusse.
Eesti on andnud kõigile pereliikmetele varjupaiga
Jana ja Anna (õiged nimed Eesti Inimõiguste Keskusele teada) on Vene Föderatsiooni kodanikud. Nende elu kodumaal muutus ebaturvaliseks, kuna naised seisid LGBT+ inimeste õiguste eest sotsiaalmeediakanalites, osalesid Venemaa valitsuse vastastel protestidel ja näitasid avalikult välja oma vastumeelsust Vene Föderatsiooni kui agressori tegevuse suhtes Ukrainas. Politsei- ja Piirivalveameti menetlus tõestas perekonna tagakiusuohu Venemaal. Eesti riik andis kõigile kolmele möödunud aasta juunis pagulasstaatuse.
Kohus: pere suhtes kehtib Venemaa õigus
Eelmise aasta lõpus esitas Jana kohtusse avalduse oma abikaasa lapse lapsendamiseks. Lapsendamissoovile oli eelnevalt oma nõusoleku andnud Sotsiaalkindlustusamet.
Aprillis tegi esimese astme kohus ootamatult lapsendamisest keelduva otsuse. Nimelt leidis kohus, et Jana ja Anna puhul kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. See tähendab, et neile tuleb kohaldada Vene Föderatsioonis kehtivaid õigusnorme. Kuna Venemaal pole samast soost partneritega paaril lapsendamisõigust – lapsendada saab kas mees või naine või kaks erinevast soost abielus isikut -, siis pidas Eesti kohus põhjendatuks lapsendamist mitte lubada ka Eestis.
Märgiline kohtulahend
Kohtuotsuse vaidlustamiseks pöördus perekond Eesti Inimõiguste Keskuse poole. Koostöös Liverte advokaadibüroo vandeadvokaat Liisa Linna ja advokaat Katarina Talumäega kohtuotsus vaidlustati.
Inimõiguste keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal: “Riigikogu on kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks. Samuti teame, et seal on LGBT+ inimestel ja peredel ebaturvaline. Kõigil pagulastel on aga Eestis õigus riigi kaitsele, seda ka kahest naisest ja tütrest koosneva perekonna puhul. Pere on pere. Lisaks jättis kohus sellise otsusega kõrvale kõige haavatavama osapoole – lapse – huvid.”
Advokaat Katarina Talumäe: “Tegemist on väljakutseid pakkuva olukorraga, kus tuleb lahendada küsimus erinevate rahvusvahelise õiguse lepingute omavahelisest konkurentsist ja hierarhiast. Kui Eesti-Vene õigusabilepingu kohaselt peaks Vene kodaniku lapsendamise taotlust lahendama Vene õiguse kohaselt, siis praeguses erandlikus olukorras ei saa eirata pagulaskonventsioonist ja sellega seotud kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid, millest tulenevalt tuleb lapsendamine läbi viia siiski Eesti õiguse kohaselt. Olukorras, kus põgenikule on antud pagulasstaatus, ei saa teda enam käsitleda päritoluriigi kodanikuna selle sõna tavapärases tähenduses – see ongi pagulasstaatuse mõte.”
Vaidlus jätkub ringkonnakohtus.
Riigilõivu ja kohtukulude katmiseks kutsub Eesti Inimõiguste Keskus kõiki, kes soovivad kaasa aidata turvalisema ja õiglasema õigusruumi ehitamisele, üles annetama. Tee seda siin (link).
