Rohkem LGBTIQ-inimesi nii Eestis, kui Euroopas räägib nüüd avalikult sellest, kes nad on. Samal ajal kogevad nad vägivalda, ahistamist ja kiusamist rohkem kui iial varem. Seda eelkõige nooremad LGBT+ inimesed, kes on eriti haavatavad.
Siin on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) viimase uuringu tulemused ja aruanne „LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus lahkteel: edusammud ja probleemid“ mis põhinevad kogu Euroopas enam kui 100 000 LGBT+ inimeselt saadud vastustel.
Tulemused näitavad aeglase, kuid järkjärgulise arengu märke. Kuigi LGBTIQinimeste diskrimineerimine on endiselt suur, väheneb see järk-järgult. Koolid tegelevad LGBTIQ probleemidega positiivsemalt ja proaktiivsemalt ning noored tunnevad, et nende õpetajad ja eakaaslased toetavad neid rohkem. Sellest hoolimata on kiusamine, ahistamine ja vägivald võtnud suured mõõtmed.
Uuringu tulemused Eesti kohta:
- 62% väldib sageli või alati käest hoidmist oma samasoolise partneriga.
- 40% Eestis väldib sageli või alati teatud asukohti kartuses, et neid rünnatakse.
- 38% on praegu Eestis LGBTIQ-ks olemise kohta üsna või väga avatud.
- 12% tundis end tööl või tööotsingutel diskrimineerituna küsitlusele eelneval aastal.
- 9% vastanutest on kogenud rünnakuid küsitlusele eelnenud 5 aasta jooksul.
- 48% vastanutest on kogenud ahistamist uuringule eelnenud aasta jooksul.
- 11% pöördus politseisse füüsilistest või seksuaalsetest rünnakutest teatama.
- 65% kannatasid koolis käimise ajal kiusamise, mõnitamise, narrimise, solvamise või ähvarduste pärast.
- 21% ütleb, et LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivald on suurenenud.
- 52% usub, et nende riigi valitsus võitleb tõhusalt eelarvamuste ja sallimatusega LGBTIQ inimeste vastu.
- 20% vastajatest mõtles aasta jooksul sageli või alati enesetapu sooritamisele.
- 42% Eesti LGBTIQ õpilastest varjasid enda olemust koolis.
Uuringu peamised järeldused on järgmised:
Avatus: rohkem kui pooled vastanutest on oma seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja eneseväljenduse ning sootunnuste osas avameelsed. Enamik neist väldib aga endiselt oma samasoolise partneriga avalikult käest kinni hoidmist, sest kardab, et neid rünnatakse.
Diskrimineerimine: enam kui iga kolmas inimene kogeb oma igapäevaelus diskrimineerimist selle tõttu, kes ta on. Võrreldes 2019. aastaga (kaks viiendikku) on see veidi vähenenud. Diskrimineerimine jääb siiski nähtamatuks, sest juhtumist teatatakse vaid ühel juhul kümnest.
Vägivald: rohkem kui iga kümnes on kogenud vägivalda uuringueelse 5 aasta jooksul, mis on veidi rohkem kui 2019. aastal. Rohkem kui iga kolmandat intersoolist inimest on rünnatud.
Ahistamine: üle poolte on langenud vihast ajendatud ahistamise ohvriks, 2019.aastal oli see näitaja iga kolmas. Kaht kolmandikku intersoolistest ja transsoolistest inimestest ahistati.
Kiusamine: rohkem kui kaks kolmandikku väidab, et neid on koolis kiusatud, seda olenemata põlvkonnast ja kõigis ELi riikides. See on järsk kasv võrreldes 2019. aastaga, kui seda väitsid pooled.
Haridus: koolid käsitlevad LGBTIQ-küsimusi sagedamini kui varem. Rohkem kui üks viiest LGBTIQ-õpilasest ütleb nüüd, et nende kool käsitles seda küsimust positiivselt.
Vaimne tervis: üle kolmandiku on kaalunud enesetappu. Üle poole transsoolistest, mittebinaarsetest ja alternatiivse sooidentiteediga inimestest ütleb, et neil on enesetapumõtted.
Konversioonitavad: veerand ütleb, et neid sunniti järgima veenmistavasid, et muuta nende seksuaalset sättumust või soolist identiteeti ja eneseväljendust.
Valitsused: ainult veerand leiab, et nende valitsused võitlevad eelarvamuste ja sallimatusega, mis on suunatud LGBTIQ-inimeste vastu, 2019. aastal arvas seda iga kolmas.
Aruandes rõhutatakse ka seda, et LGBTIQ-inimeste kogemused on ELis väga erinevad ja igal rühmal on erinevad probleemid.
Intersoolised, trans-, mittebinaarsed ja alternatiivse sooidentiteediga inimesed kogevad rohkem ahistamist ja vägivalda. Neil on suurema tõenäosusega vaimse tervise probleemid ja enesetapumõtted. Samuti kogevad nad suurema tõenäosusega kodutust ja raskusi arstiabi saamisel. See kehtib ka puuetega, rahalistes raskustes olevate LGBTIQ-inimeste või etniliste, rassiliste või muude vähemusgruppide liikmete kohta.
„Euroopas avalikult LGBTIQ-inimeseks olemine ei tohiks olla võitlus. Kuigi me näeme märke edusammudest, on kiusamine, ahistamine ja vägivald endiselt pidevad ohud. On aeg tegutseda
otsustavalt ja tugineda tehtud edusammudele, et kõiki ELi elanikke koheldaks võrdselt ning nad saaksid elada väärikalt ja austusega,“ kommenteerib FRA direktor Sirpa Rautio.
„FRA uuringu tulemused annavad hindamatuid andmeid LGBTIQ-inimeste elukogemuste kohta kogu
Euroopas. Need aitavad meil tuvastada saavutatud edu ja tuua esile veel ees seisvad probleeme. Kutsun kõiki liikmesriike üles kasutama andmeid, et töötada välja jõuline poliitika diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja kõigi LGBTIQinimeste õiguste kaitsmiseks,“ lisab Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli.
Uuring tugineb rohkem kui 100 000 vastaja tulemustele kõigis 27 ELi liikmesriigis, Albaanias, Põhja-Makedoonia Vabariigis ja Serbias.