Vikervaade soovitab kolme LGBT+ filmi, mida tasub PÖFFil vaatama minna.
PÖFFi põhivõistlusprogrammis linastuvad filmimaailmas juba kanda kinnitanud autorite uusimad linateosed, mis on suunatud laiemale publikule ning filme esitlevad Tallinnas nende autorid isiklikult.
1. Mõnel õhtul tahaksin jalutada
Noor kväär jookseb kodunt ära, et suunduda suurlinna, kus ta kedagi ei tunne. Seal saab ta kokku noorukitega, kes on samamoodi tulnud Manilasse õnne otsima. Selleks, et hinge sees hoida osutavad noorukid kiimas vanameestele seksuaalteenuseid. Kui üks neist sureb, otsustatakse üheskoos, et tuleb täita lahkunud sõbra viimane soov – olla taas kodus. Algab teekond.
Filipiinide kinotoodangus on üllatavalt palju filme, millele võib kleepida külge LGBTQ+ sildi. Nende seas on omakorda palju selliseid, mis ületavad kunstiväärtuselt oluliselt Filipiinide ülejäänut laiatarbe filmivalikut. Sellisena eristub selgelt ka Petersen Vargase film. Noormeeste kogetud suurlinna pahed on pelgalt taust. Esile kerkib palju olulisem. Vajadus kuhugi kuuluda, sõprus ja muud eetilised kategooriad, millel pole midagi ühist seksiga. Suurepärane näitlejate ansambel, vaimustav dünaamiline kaameratöö. Muusika toetab süžeed ja režissöör tekitab oskuslikult vaatajates siirast kaasaelamist jutustavale loole.
2. Roosades pükstes poiss
Margherita Ferri uusim film toob ekraanile 15-aastase Andrea Spezzacatene tõestisündinud traagilise loo. Poiss võttis endalt elu 2022. aastal, kui oli pikalt kannatanud kiusamise ja küberkiusamise all oma arvatava homoseksuaalsuse tõttu. Andrea ema raamatu põhjal valminud filmis põimuvad kokku kaunis muusika ja Andrea hurmav hääl, mis teispoolsusest jutustab südantlõhestava loo õrnale hingele osaks saanud psühholoogilisest vägivallast.
Andekas õpilane ja laulja Andrea saab eliitkoori, kuid langeb koolis võluva, ent julma Christiani ohvriks. Christian kasutab ta nutikust ära, et koolis edu saavutada, ja kiusab teda samal ajal halastamatult. Kuigi Andrea on väga hea sõber Saraga, kes samuti Christianit imetleb, juhib pidev piin ta paratamatusse lõksu. „Roosades pükstes poiss“ näitab kiusamise mõju ja austab Andrea mälestust, heites valgust sallimatuse laastavatele tagajärgedele.
3. Pink Lady
Lazer ja Bati oma kolme lapsega elavad ultraortodokssete juutide kogukonnas, kus hinnatakse kõrgelt pereväärtusi ja seksist rääkimine on tabu. Õnneliku pere argipäev muutub kui Lazer satub väljapressimise ohvriks. On olemas fotod, mis meest kompromiteerivad. Lõpuks peab ta Batile tunnistama, et tal on sõprusest kaugemale minev tõmme teise mehe vastu. Igati perest hooliv Bati on meest toetav, sest seda kõrvalekallet olevat võimalik ravida.
Nir Bergmani film äratab kohe tähelepanu. Vaieldamatult on see psühholoogiline draama kõrge kvaliteediga kõigis filmile omastes komponentides, alates stsenaariumist ja lõpetades järeltöötlusega. Kuid eriliseks teeb see, et peredraama on asetatud judaismi õigeusu keskkonda. Viimane jääb asjasse pühendamatutele alati kuidagi salapäraseks kinniseks kogukonnaks. Seega avavad autorid pisut ust tundmatusse maailma, kus on omad tõekspidamised ja reeglistik. Orientatsioon ei küsi sinu religiooni.
„Tuleb põnev programm nii temaatiliselt, stiililiselt kui geograafiliselt,” ütleb Pimedate Ööde filmifestivali juht Tiina Lokk tänavuse põhivõistluskava kohta.
Fotod: PÖFF
