Eesti LGBT Ühing edastas koalitsiooni läbirääkijatele ettepanekud LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamiseks.
LGBT Ühing soovib rõhutada, et pea kümme aastat on LGBT+ inimeste õiguste areng seisnud paigal ning vähesed positiivsed muutused on toimunud vaid kohtulahendite arvelt. Ühingu ettepanekud põhinevad uuringutel, valdkonna ekspertide soovitustel ja LGBT+ inimeste edasilükkamatul vajadusel võrdsete võimaluste tunnustamiseks. Ühing teeb ettepaneku lisada koalitsiooniläbirääkimistele järgnevad teemad:
1. Kooseluseadus, mis annab võimaluse oma kooselu registreerida samast (ja eri) soost kaaslastele, on juba aastaid kehtinud rakendusaktideta. Kuigi LGBT+ inimesed ja toetajad räägivad juba abieluvõrdsusest ning see lubadus on jõudnud ka osade erakondade programmidesse, on oluline, et ka kooseluseadus saaks juurde vajalikud rakendusaktid.
Eelnevate õiguslünkade täitmine ei asenda siiski LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise, perekonna- ja eraelu puutumatuse ideaali. Abieluvõrdsuse kehtestamine on üks tõhusaim viis, kuidas riik saab kiiresti ja tõhusalt tagada LGBT+ inimeste perekonnaelu kaitse.
Soovitame muuta perekonnaseadust viisil, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost. Lisaks võtta olemasolevate probleemide lahendamiseks vastu ka kooseluseaduse rakendussätted, mis tagavad seaduse rakendamise täies mahus.
2. Soo tunnustamine ja soolist üleminekut toetavad tervishoiuteenused on seadusandluses raamistatud raskesti mõistetava, keeruliselt ligipääsetava ja diagnoosikeskse protsessina. Mõlemad põhinevad psühhiaatri ja arstliku ekspertiisikomisjoni kaalutlusest ja otsusest.
Õigus juriidiliste sooandmete muutmisele peab põhinema inimese enesemääratlusel, mitte sõltuma arstide otsusest. Üleminekut toetavate tervishoiuteenuste osutamine peab põhinema inimese ja eriarsti koostööl (ehk informeeritud nõusolekul), mitte psühhiaatrilisel diagnoosil, hindamisel ja kontrollil.
3. Kuigi karistusseadustik keelab vaenu õhutamise, ei leia see kasutust pea üldse. Kehtiva sõnastuse järgi on karistatav vaid avalik vaenu õhutamine, millega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Taolise ohu olemasolu tõendamine on pea võimatu ning aastate jooksul on sätet kasutatud vaid üksikutel kordadel. Vaenu ohjamiseks puudub õigusaktides ka vaenukuriteo mõiste ning samuti puudub raskendava asjaoluna vaenu motiiv. Karistusseadustikku peaks muutma viisil, et vaenukõne oleks kriminaliseeritud ning vaenumotiiv muutuks kuriteo raskendavaks asjaoluks.
4. Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise seksuaalse sättumuse alusel vaid tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel. See tähendab, et ebavõrdne kohtlemine pole keelatud teistes riigi poolt reguleeritud valdkondades ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) puhul. Diskrimineerimine peaks olema keelatud ühiskonnaelu kõigil valdkondades kõikide aluste puhul. Soovitame muuta võrdse kohtlemise seadust selliselt, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades kõikide aluste puhul.
Allikas: Eesti LGBT Ühing
