Eesti Inimõiguste Keskus teatas, et Eesti riik on asunud lõpuks andma tähtajalisi elamislubasid Eesti kodanike samast soost registreeritud elukaaslastele Eestis pereelu elamiseks. Augusti alguses rahuldas Politsei- ja Piirivalveamet Sarah Raua elamisloa taotluse kooselulepingu alusel.
Sarah ja Kristiina Raud sõlmisid 2015. aastal USA-s seadusliku abielu ja otsustasid elama asuda Eestisse. Politsei- ja piirivalveamet keeldus aga Sarah’le elamisluba andmast ja paar pöördus oma õiguste kaitseks Riigikohtusse. Möödunud aastal jõustus lõplik kohtuotsus, mille järgi Eesti riik ei tunnustanud Sarah ja Kristiina abielu Eesti elamisloa väljastamise alusena.
Kuigi selle kahe aasta jooksul tuli Sarah’l korduvalt Eestist lahkuda, mis põhjustas olulisi emotsionaalseid üleelamisi ja tõi kaasa arvestatavaid kulusid, läksid nad uuele ringile õigluse, õiguse, oma pere ja armastuse ning teiste sarnaste paaride eest. Kristiina ja Sarah sõlmisid seejärel 5. juunil 2018 kooselulepingu, mille alusel taotles Sarah Eesti riigilt elamisluba elama asumiseks Eestisse. PPA menetles taotlust aasta aega – ettenähtud kuuajalise menetlusaja asemel – kuid lõpuks rahuldas Sarah’ elamisloa taotluse, viidates Riigikohtu üldkogu selle aasta 21. juuni otsusele, millega tunnistati põhiseadusvastaseks välismaalaste seadus osas, milles see ei anna alust tähtajalise elamisloa andmiseks Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele.
Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper kommenteeris, et „on positiivne, et riik on kooseluperedega inimlikumalt ja väärikamalt käituma asunud. Ei ole ju ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks samasoolisi paare, kus üks elukaaslane on välismaalane, kohtlema halvemini kui teisi.“
Kristiina ja Sarah tunnevad riigi muutunud praktika üle siirast rõõmu, kuid juriidiline lahendus saabus nende jaoks liiga hilja. „Meil on väga hea meel, et Eesti riik on kooseluperede suhtes oma lähenemist muutnud ja Sarah’l oleks lõpuks ometigi võimalik püsivalt Eestisse elama asuda. Protsess võttis aega ning selle aja jooksul talusime palju ebakindlusest tulenevat stressi ning kasvasime lahku. Otsustasimegi protsessi vältel lahku minna.“
Paari terve kohtuvaidluse vältel esindanud advokaat Liisa Linna abil pöördus paar ka eelmisel aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse, et saada õiguslik hinnang tekkinud olukorrale inimõiguste perspektiivist. Tänane uudis menetlust Euroopa Inimõiguste Kohtus ei puuduta, kuid reaalse kohtuotsuseni jõudmine võib võtta aastaid.
Eesti Inimõiguste Keskus on aastate jooksul toetanud mitme inimese või paari kohtuvõitlust, kui neid on diskrimineeritud ja kui nad on langenud ebaõiglase kohtlemise ohvriks, seda ka Eesti õigussüsteemis. Julgustame neid, kellele osaks saanud ebaõiglane ja diskrimineeriv kohtlemine, Keskuse poole pöörduma. Eraisikud ja ettevõtted saavad meile annetades aga otseselt toetada parajasti käimasolevaid kohtuvõitlusi inimeste õiguste eest. Igaühel on õigus elada oma pereelu stabiilses õhkkonnas, ilma ebaõiglase ja diskrimineeriva kohtlemise ja asjatute vintsutusteta.
Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus
