Üle aasta tagasi pöördusid Eesti Inimõiguste Keskuse poole Kadri ja Heleri (nimed muudetud), kes soovisid peale kooselulepingu sõlmimist ühiselt kanda Kadri perekonnanime, et saada koos lapsi ja omada ühist pereidentiteeti. Siseministeerium keeldus nime andmisest ning paar pöördus keskuse ja advokaatide toel kohtusse. Täna teatas Eesti Inimõiguste Keskus rõõmusõnumist – Kadrist ja Helerist sai esimene samast soost partneritega kooselupere, kellele riik andis ühise perekonnanime.
Selle aasta jaanuaris toimunud kohtumiste ja läbirääkimiste tulemusena vaatas siseministeerium nimeseaduses sisalduva ühise perekonnanime andmise praktika üle ja 27. jaanuaril allkirjastas siseminister Lauri Läänemets protokolli, mille kohaselt on kooseluleping aluseks ühise perekonnanime taotlemiseks kõigile kooseluperedele. Siseministri otsus tähendas ka ühtlasi, et Kadri ja Heleri kohtutee lõppes siseministeeriumi ja perekonna vahel sõlmitud kompromissi teel. Lisaks tuleb riigil hüvitada kõik kohtuvaidluse käigus tekkinud kulud. 19. veebruaril rõõmustas paari Tallinna Perekonnaseisuameti teavitus, et perekond kannab nüüdsest ühist nime.
Ministri otsus lubada ühist perekonnanime ka kooselulepingu alusel väärib tunnustust. Samas võib võib iga järgnev siseminister kehtestada ja rakendada uut halduspraktikat. “Kuigi me väga rõõmustame siseministri otsuse ning Kadri ja Heleri perekonna üle, siis katkes positiivse uudise valguses kohtutee, mis oleks loonud olulise pretsedendi. Tõelise turvalisuse ja inimõiguste austamise tooks vaid olukord, kus meil on olemas teemat reguleeriv riigikohtu otsus, kooseluseaduse rakendusaktid või abieluvõrdsus. Loodame, et riigikogu uus koosseis ja järgnev siseminister ei pane uusi samast soost partneritega paare kohtusse pöörduma ja riik käitub kooseluperedega inimlikult,” sõnas keskuse strateegilise hagelemise valdkonnajuht Kelly Grossthal.
Olukorra keerukus seisneb asjaolus, et tänane nimeseadus lubab ühise perekonnanime võtta abikaasadel, kuid sama võimalust pole otseselt tagatud kooselulepingu sõlminud paaridele. Selline olukord ei ole kooskõlas oluliste inimõiguste põhimõtetega, näiteks perekonnaelu puutumatuse ja isiku enesemääramisõigusega. Kuivõrd kooselulepingu sõlminud inimesed elavad koos perekonnana ja sisuliselt ei erine nende suhe abikaasade omast, on elukaaslaste soov jagada ühist perekonnanime igati põhjendatud ning ühtlasi käsitletav mõjuva põhjusena NS § 171 lg 2 p-i 5 mõttes.
Kohtutee sai võimalikuks tänu advokaadibüroo TRINITI advokaat Tõnis Looritsale ja keskuse annetajatele. Lisaks täname koostöö ja nõu eest Eesti LGBT Ühingut.
Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus
Foto: Camila Blando/Unsplash
