Euroopa Parlament toetas eile laste hooldusõiguse, ülalpidamise või pärimisasjadega seotud otsuste kohustuslikku tunnustamist teistes liikmesriikides, et tagada kõigile lastele võrdsed õigused.
Kavandatavate reeglite kohaselt peaksid liikmesriigid tunnustama laste peresuhete küsimuses riikidevaheliste lahknevuste korral alati lapse päritoluliikmesriigi seisukohta ja otsust. Siinjuures pole oluline, kuidas või millises peremudelis laps eostati või sündis ning kas teine liikmesriik sellist peremudelit tunnustab ja lubab. Eesmärk on tagada kõigile lastele hariduse, tervishoiu, ülalpidamise või päriluse seisukohast võrdsed õigused ning vältida mõnede laste või peremudelite diskrimineerimist.
Liikmesriikide perekonnaõigust ei muudeta
Uued reeglid ei kohusta liikmesriike muutma oma perekonnaõigust. Iga riik otsustab ka edaspidi ise, kas lubab näiteks asendusemadust või mitte. Küll aga peavad kõik liikmesriigid tunnistama teises liikmesriigis asendusema abil saadud lapse ametlikke vanemaid. Sellest võib edaspidi keelduda üksnes väga üksikutel, täpselt määratletud ja hoolikalt kaalutud juhtudel.
“Kui olete vanem ühes liikmesriigis, olete vanem kõigis liikmesriikides.“
Maria-Manuel Leitão-Marques
Euroopa vanematõend
Euroopa Parlament toetab ka uue Euroopa elektroonilise vanematõendi loomist, mis aitaks vähendada bürokraatiat ja hõlbustaks vanemluse tunnustamist ELi liikmesriikides. Vanematõend peaks olema kättesaadav kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes, kuid sellega paralleelselt kehtiksid edasi ka riiklikud dokumendid.
„Ühtegi last ei tohiks diskrimineerida selle pärast, millises peres ta kasvab. Praegu võib aga lihtsasti juhtuda, et teise liikmesriiki sisenedes ei olegi lapse vanemad justkui enam tema õiguspärased vanemad. Meie eesmärk on see ebakõla kaotada,“ ütles parlamendi raportöör MEP Maria-Manuel Leitão-Marques (S&D, Portugal) pärast hääletust.
Järgmised sammud
Ettepanekute poolt hääletas täiskogul 366 ja vastu 145 parlamendiliiget, erapooletuid olid 23. Kuna perekonnaõigus kuulub liikmesriikide pädevusse, ei ole parlament selles küsimuses lõplik otsustaja. Lõpliku otsuse peavad uute reeglite asjus langetama liikmesriigid ühehäälselt.
Taust
Pragu on Euroopas ligikaudu kaks miljonit last, kelle õigusjärgseid vanemaid või eestkostjaid teistes riikides ei tunnustata. Parlament peab probleemi väga tõsiseks ning nõudis näiteks lapsendamise piiriülest tunnustamist juba 2017. aastal. Uued reeglid peaksid olukorda märgatavalt parandama.
Foto: Vikervaade / tehisaru
